Imelihtsad kikerhernepätsid (4 koostisosa, gluteenivaba)

Olen viimasel ajal tähele pannud, et pikkadel autosõitudel on saia tarbimine küllaltki halb variant. Pärast on nii raske olla, sest istumist on palju. Eks ma ikka olen teinekord autosse haaranud kodused eineleivad, sest neid on nii hea transportida ja nad säilivad kaua. Aga vahelduseks mõtlesin midagi hoopis muud proovida ja tegin teele kaasa neid kikerhernepätse. Hästi mõnus oli neid näljakustutuseks süüa, sest need täitsid tänu kõrgele valgusisaldusele kõhtu, aga pärast ei olnud mingit raskust. 

Rammus vegan sushi omleti ja praetud baklažaaniga

Teate, mis? Ma olen kihlatud! Vot, selline tore lugu. Sain nüüd lõpuks seda avalikult kirjasõnas oma lugejatega ka jagada. Miks see uudis mul sushiga seondub? Kohe räägin lähemalt. Ühel imeilusal maikuu päeval, kui mind ühele põlvele laskudes naiseks paluti, tähistasime seda erilist hetke sushiga. Millegipärast on sushi meil läbi ajaloo olnud üks lemmikuid tähistamistoite (lisaks lasanjele), eriti palava ilmaga. See on ideaalne külm snäkk ja lisaks oma olemuselt selline pigem pidulik. 

Sibula-hernepirukas (gluteenivaba)

Aprillikuu on täitsa mõnus olnud. Loomulikult panime juba ükspäev grilli huugama ja kärsatasime head-paremat taimset. Pärast oli kõht nii kurguni täis, et pidime ühe pikema jalutuskäigu ette võtma. Loodus pressib üldse praegu uksest ja aknast sisse. Muidu hakkasid igal hommikul päiksetõusuga mesimummud tuppa tungima. Neil vaesekestel pole veel võililled valmis. Panin neile prooviks natuke suhkrut välja ja asi lahenes. Kuulsin ainult mumme korraks väljas tulemas ja mõne aja pärast minemas. Võib-olla kujutan seda ette, aga suhkur lahendas nende sissetungi. 

Oliivi tapenade ehk suurepärane leivakate

Viimase aja lemmikuks on see ülilihtne ja rammus oliivipasta ehk tapenade. Olengi juba mitmed korrad seda mõnusalt soolakat ja krehvtist leivakatet valmistanud. Ka minu äi sõi hea meelega veini kõrvale. See sobibki ideaalselt nii argiseks kõhutäiteks kui ka peolauale! Lisasin seda paar supilusikatäit seeneseljankasse ja ka seal oli see hea. Samuti kindlasti vrapi ja burgeri vahel. Kui ma seda esimest korda tegin ja tulemust maitsesin, mõtlesin, et see on küll hea, aga midagi on veel puudu. Otsustasin ka natuke tomatipastat lisada ja see oligi täpselt see umamine mekk, mida vaja oli. Kindlasti võid katsetada ka päikesekuivatatud tomatite ja kapparitega. Head nautlemist!

Valmistamisaeg: 5 minutit

Kogus: keskmise kausikese täis, neljale

• 300 g musti kivideta oliive (netokaal)
• 2 sl peeneks hakitud (punast) sibulat
• 3 sl tomatipastat
• ½ tl purustatud musta pipart

Valmistamine.

Purusta oliivid peeneks massiks (mina kasutasin saumikserit). Lisa peeneks hakitud punane sibul, tomatipasta ja must pipar. Sega hoolikalt läbi. Kui oliivid on soolakad, siis soola pole vaja lisada. Naudi näiteks musta leiva peal koos sibulaviilude ja värske peterselli või basiilikuga. Kui soovid, nirista peale külmpressitud oliiviõli.

Paneeritud kikerherned (GV)

Ma nii väga naudin, et talvepäevad on juba sutsuke pikemad. On ikka vahe küll, kas läheb pimedaks kell neli või kell viis. Näiteks täna sain ma peale mitut tundi köögis kokkamist ja pildistamist veel ühe pika talvise jalutuskäigu ette võtta, enne kui arvutis tööle asusin. Värske õhk kulub alati ära ja eriti mõnus on seda nautida veel karge õhu ja roosatava õhtutaevaga.

Porgandivrapid pipratofu ja guacamolega

Tervitused jäiselt Valgamaalt! Mõnus on olnud sooja rakettahju peale kerra kerida, "Sinuhet" lugeda ja öösel voodist läbi katuseakna siravaid tähti vaadata, taamal metsas pakane paukumas. Külma tõttu on kogu aeg ka kartuli isu. Üleeile tegin keedukartuleid, sooja koorekastet ja kikerherneomletti. Eile küpsetsin ahjukartuleid, kõrvale soolaseenesalat ja äia Soomest toodud härkis ehk põldubadest tehtud hakkliha moodi toode. Kuumutasin seda lihtsalt pannil õlis koos sibula, küüslaugu ja tomatipastaga. Peale veel cayenne'i pipart ja mõnus õhtusöök oligi valmis.

Praetud seitan marinaadis

Alles ma olin Vahemere lainel isetehtud pasta ja "Nelja aastaaja" pitsaga. Nüüd aga tundub, et viimase kartulisalati retseptiga sai retrohõnguliste peolauatoitude isu alguse. Näiteks täna on mul teile  pakkuda täielik külmlaua klassika. Seda küll muidugi aga taimses kuues. Selle roaga on jälle selline lugu, et lihasööjana ei pidanud ma sellest üldse lugu, aga nüüd taimselt oli see väga mokkamööda. Ma isegi ei mäleta seda hetke, kus mul tuli idee see toit veganiseerida. Võib-olla siis, kui uue laari seitanijahu sain? Või mängivad juba natuke jahedamad ilmad siin rolli?

Kartuli ja porgandi juust

Ma olen kartulijuustust juba ammu kuulnud. Iga kord mõtlesin, et see nüüd küll midagi väga erilist olla ei saa. Kartulist kreemjas ja veniv juustukaste? Vaevalt. Aga millegipärast tekkis mul tuhin see lõpuks järgi proovida. Võtsin ette selle retsepti ja asusin köögivilju koorima. Lõpptulemus oli nii-nii maitsev! 

Hirsisushi röstitud juurviljade ja brokolikreemiga

Kui ma aastaid tagasi enda jaoks kodutehtud sushi avastasin, oli see meie menüüs ikka väga tihti. Suured vaagnatäied sushit tavalisel teisipäevaõhtul? Täiesti harilik nähtus. Aga kui esimene vaimustus üle läks, istus minu sushimatt nukralt kapinurgas ja lõpuks kaotasin ma ta kuskile üldse ära. Aga toome sushi tagasi! Ja seda kohe väga erilisel moel.

Ma ostsin endale uue sushimati ja värske paki norilehti. Minu kallim oli selle kõige pärast väga elevil, sest ta armastab sushit ja nori maitset. Hirsi fänn ta ei ole üldse, aga see hirsisushi läks talle väga peale.

Hirss on üsna sarnane riisile, aga minu arust maitselt ja olekult palju kergem ja kohevam. Röstitud köögiviljad küpsevad ahjus kergelt magusaks ning koos hirsi ja brokolikreemiga on see kõik nori lehe vahel üks toitev, tervislik ja põnev snäkk.

Mahlased soolased muffinid päikesekuivatatud tomatite ja oliividega

Pikk nädalavahetus ja kevadpühad on ees, nii-et praegu on kõige parem mõelda nende maitsvate ja mahlaste soolaste muffinite küpsetamisele. See retsept oleks pidanud juba nii ammu siin lehel olema! Kui ma cateringi tegin, siis olid need muffinid alati üheks hitiks koos läätsepiruka ja tarretisekoogiga. Alles hiljuti küpsetasin neid ka oma külalistele ja kõigile väga maitses. Isegi neile, kes muidu oliive ei söö! Ma arvan, et mahlasus, krehvtised päikesekuivatatud tomatid, soolakad oliivid ja ürdised pannisibulad tegid siin oma töö. Lihtsalt suurepärane snäkk!

Mul on tõeliselt hea meel seda retsepti lõpuks teiega jagada! Need muffinid on iga kord imeliselt õnnestunud. Nad muutuvad ahjus kohevaks ja mahlaseks, mitte kuivaks. Lõpptulemus sõltub kõvasti ka sellest, millise kvaliteedi ja maitsega oliive sa kasutad. Nii-et soovitan oma lemmikuid kasutada! Muffinid on maitsvad ka järgmisel päeval. Tuleb lihtsalt neid õhukindlalt säilitada. Andke teada, kuidas need teil õnnestusid :) Lõbusat ja maitsvat kevadist nädalavahetust!

Vrapid küpsetatud spinati-seesamipallide ja sidrunise päevalilleseemnekastmega

Märtsikuu. Peaaegu nagu kevad, aga samas pole ka. Õnneks on päevad juba pikemad ja valgemad, mille üle olen ma nii rõõmus. Oi, kuidas ma igatsesin päevavalgust! Aga lund ja külma veel jagub. Näiteks ei käinud me kaheksa päeva toidupoes. Tee oli põhimõtteliselt kogu lumehunniku tõttu läbimatu ja see ei olnud seda vaeva väärt. Kui oleks väga vaja olnud, küll oleks ka retke ette võtnud. Mul on peaaegu alati paras ports toitu varutud. See komme on maal elamisega külge jäänud. 

Nii-et kaheksandal päeval praadisin lõunaks meie viimased kartulid ja kõrvale tegin neid herne-kapsapihve. Söök sai väga maitsev. Tihtilugu on nii, et kõige soodsamast ja lihtsamast toorainest saab väga väärt eineid meisterdada ja mõnigi kord on sellisel moel erakordselt hea retsept sündinud. Igatahes kui olime lõunasöögi lõpetanud, kuulsime väljas lumesahka. Elagu värske kraam! Lõime oma vanale Volvole hääled sisse ja võtsime suuna toidupoe poole. Varusin kõike vajalikku ja krabasin ka hoolega värskeid aedvilju ja puuvilju. Tahtsin süüa midagi eriti värvilist!

Krõbedad Hiina pelmeenid (potikleepsud) vürtsika seene ja spinati täidisega

Kas teate, kui mõnus oli siin blogis vajutada nuppu "Uus postitus"? Mul näpud juba ammu kibelesid. Kuidas teie veebruar läinud on? Esimene pool kuust oli minul kibekiire. Viimistlesin oma neljanda peagi ilmuva eestikeelse kokaraamatu käsikirja ja valmistasin ette suurt kokakoolitust, mis läks väga hästi! Peale seda lendasime Monacosse minu ämmale külla ja puhkama. Monaco on võrratu. See on pisike vürstiriik jahtidega ääristatud sadamate ja lõputute kaunite aedade ja parkidega. Kõik on nii viimistletud ja turvaline. See on nagu suure luksuskaubamaja aatrium, aga värske õhuga. Käisime ka Prantsumaal ja Itaalias ning tähistasime Lõuna-Prantsusmaa mägedes minu sünnipäeva ühe maitsva piknikuga. Need kümme päeva koos imetoredate inimestega olid tõepoolest ääretult mõnusad ja puhkus kulus nii väga marjaks ära. Põhjamaa inimesena ei saanud ma küll päikesest ja soojadest päevadest. Kui me Eestis maandusime, oli väljas lumi ja kaks kraadi sooja. Kevadeni on veel natuke aega, aga lootust on!

India pähkli mozzarella

Oi, kui palju ma seda juustu viimasel ajal valmistanud ja nautinud olen! Olen teinud nii palju erinevaid satse ja iga korraga midagi jälle kõrva taha pannud. Nii-et praegune retsept on juba igati tip-top ja peaks kenasti õnnestuma. Siinne retsept on edasiarendus sellest retseptist. Muutsin seal nii mõndagi ja jäin tulemusega väga rahule. Oli ka aeg, sest viimasest vegan juustu retseptist on juba paar aastat möödas. 

Tegemist ei ole sellise klassikalise tahke mozzarellaga, millest saab viile lõigata. Lõpptulemus on lusikaga tõstetav kreemjas kuum juust, mida saab igale poole määrida. Esimene variant on kindlasti pitsa. Ahjus küpsedes jääb see juust lihtsalt suurepärane. Pealt kergelt tahke ja hammustades mõnusalt kreemjas. Olen selle juustuga teinud ka bruschettasid, ning taas oli tulemus ülimaitsev. Kindlasti sobib see juust ka pasta peale või kuumade grillsaiade vahele.

Tavaliselt on india pähklid üsna kallid, aga siinses retseptis läheb neid vaja ainult paar-kolm lusikatäit. See mozzarella maitseb tõeliselt juustuselt ja rahuldustpakkuvalt, aga ometi on ka üsna tervislik. Sisaldab kõigest peotäis pähkleid, vett, maitsepärmi, tapiokitärklist, õunaäädikat ja sutsuke soola. Tapiokitärklis ongi siin peale maitsepärmi ainuke eksootilisem koostisosa, ilma milleta kahjuks ei saa. See teebki juustu venivaks ja juustumoodi. Kui maitsepärmi on lisaks ökopoodidele müügil ka Kaubamajas ja Prismas, siis tapiokitärklist olen siiani ainult ökopoes näinud. Mina olen seda ostnud Tartust, Via Naturalest. Sealt saab seda muide SmartPostiga ka tellida! 

Üks asi, mida olen selle juustu tegemisel avastanud - kindlasti tasub kasutada sellist tapiokitärklist, mis on graanulitena, mitte peene pulbriga. Proovisin ühe korra seda pulbriga valmistada ja tulemus ei olnud üldse see. Jäi lihtsalt india pähkli kreem, mitte veniv juust. Graanulitega on seevastu alati õnnestunud. Mõned graanulid jäävad ka valmis juustus nähtavale. Kui need sind häirivad, siis saad kuuma juustu saumiksriga üle lasta. Mind pole häirinud ja peale pitsa peal küpsemist pole neid näiteks üldse enam. Aga aitab pikast jutust. Proovige ise see väärt kraam järele ja andke kommentaarides teada, kuidas õnnestus!

Kõrvitsa ja hummuse vrapid

Kui ma neid maitsvaid kõrvitsa ja hummuse vrappe meisterdasin, hakkasin juurdlema ühe asja üle. Kui suvikõrvits on hästi universaalne ja saad seda lisada väga paljudele soolastele toitudele ning tulemus on ikka hea, siis tavalise kõrvitsaga on natuke teine lugu. See on kuidagi nõudlikum. Enne kõrvitsaga kokkamist peab tõesti mõtlema, kas see sobib ülejäänud koostisainetega ning milline jääb tulemus. Üks lihtsamaid ja minu lemmikumaid viise kõrvitsat valmistada, on see lihtsalt jämeda riiviga riivida ja koos sibula, soola ja pipraga pannil praadida. Nii tegin ma ka selles roas. Lisasin ka isetehtud hummust, lehtsalatit, tomatit ja keerasin kogu kupatuse pehme tortilla sisse.

Need rullid olid meile väga mõnusaks õhtusöögiks. Kindlasti sobivad need suurepäraselt ka hommikuks või lõunaks. Kerge karrimekiga kreemjas hummus, mahlane kõrvits, krõmps lehtsalat ja hapukas tomat. Üks väga toitev ja maitsev sügisene kombinatsioon.

Kui sul ei saa aga kõrvitsast küllalt (või on sul seda lihtsalt kodus liiga palju), proovi kindlasti ka seda taevalikku ahjuvormi kõrvitsa, kaera, päikesekuivatatud tomatite ja kookospiimaga. Või hoopis mahlast kõrvitsa toorsalatit, toekat läätse-kõrvitsapikkpoissi ning vana head kõrvitsa ja ingveri püreesuppi.

PS! Kas oled juba ka uhiuut ja uhket retseptiindeksit uudistanud? Oi, kui hea meel mul selle üle on. Lõpuks on kõik retseptid ilusasti kategooriatesse paigutatud ja hõlpsasti leitavad. Nüüd on eriti lihtne õhtusöögiks ideid leida :)

Isetehtud vegan juustukuubikud ürdimarinaadis

Oli päikseline ja soe suvepäev. Ma istusin väljas meie tare juures ja helistasin emale. Rääkisime kõigest ja loomulikult rääkisime ka toidust. Ema ütles, et tal on idee. Nimelt võiksin ma katsetada juustukuubikutega, mis sobiksid salatitesse. Nagu feta, aga täiesti taimne. Mulle meeldis see mõte kohe ja ma asusin eksperimenteerima.

Tulemus sai täiesti suurepärane! Marinaadi maitsed sobisid kõik ideaalselt kokku - ürdine, magus ja hapu samaaegselt ja hästi natuke küüslaugune. Juust juba ise oli väga maitsev, aga marinaadist omandas ta veel mõnusalt krehvtise maitse. Tekstuurilt hästi pehme ja juustune. Natuke nagu feta, aga maitselt meenutas pigem tavalist juustu.

Soovitan need kuubikud kiiremas korras järele proovida ja lisada neid suvistesse salatitesse. Minu salat koosnes näiteks küpsetest tomatitest, basiilikust, peedilehtedest ja maapähklitest. Samuti sobivad need juustukuubikud vrappidesse, pitsa peale ning pasta ja pajaroogade sisse. Proovisin neid ka ahjus küpsetada ning ka nii olid need supermaitsvad. Toredat kokkamist ja suvenautlemist!

Kartulisteigid satay kastmega

Lillkapsasteigid on nii 2014. Nüüd on kartuli kord. Minu arust on kartul täiesti alahinnatud suurepärane köögivili, millest annab tuhat toitu välja võluda ning maitsestamiseks sobib pea kõik, kasvõi ainult sool. Minu kartuliarmastust kinnitab ka fakt, et taimetoit.ee lehel on tervel 37 retsepti kartuliga. Üheks minu suureks lemmikuks on näiteks küüslaugukartulid punaste ubadega, mis valmib mõne minutiga, kui sul on eelmisest toidust keedukartulit üle jäänud. Teine väga maitsev roog on kreemjas küpsetatud maguskartul kartulipudruga, kus on lausa kahte eri sorti kartulit kasutatud. Kartul on ju igal pool saadaval ja soodne ning enne värske kartuli tulekut tasub kindlasti veel neid steike proovida. 

Retseptiidee tuligi mul siis, kui ostsin poest hästi pirakaid kartuleid ja teadsin, et kodus on mind satay kaste ootamas. Eriti mugav on see, et kartulit ei pea isegi koorima, vaid lihtsalt korralikult puhtaks pesema ja pikkupidi viilutama. Satay kaste ise sisaldab miljonit koostisosa. Õnneks saab seda poest soetada, mitte ei pea alati ise kokku segama ja kõik need koostisosad on väga maitsvad, moodustades ühe suurepärase terviku. Tugevalt on tunda kreemjat maapähklit ja kuhjaga sooje vürtse ning idamaade hõngu.

Nii maitsev on lihtsalt see krõbe ahjukartul, mis on üle piserdatud kreemja ja väga maitseka satay kastmega. Kujutan ette, et neile kartulisteikidele võib peale selle kastme või lisaks sellele kastmele ka muid köögivilju või kastmeid katteks katsetada. Terve suvi ju grillihooajaga ees ning peolauale on see üks eriti vinge snäkk.

Täiesti võimatu oli kartulisteike üldse taldrikule laduda, sest napsasime neid kallimaga järjest otse ahjuplaadilt. Nii ei pidanudki ühtegi taldrikut määrima, jäi üle ainult näpud puhtaks limpsida. 

Meie volber (rohke toidu ja piltidega)

Kunas siis veel sõbrad külla kutsuda ja üle mõistuse palju toitu kokata, kui mitte volbriööl? Praegu on minu arust looduses üks võrratumaid aegu. Kõik hakkab vaikselt rohetama, päevad on pikad ja valged, aga pole veel liiga palav. Samuti ei ole õhtul väljas istudes sääski kimbutamas. Nii saabki veel peale lõket ja saunaskäiku väljas täiskuud imetleda.

Loomulikult ei suuda ma kunagi vähe toitu valmistada, eriti veel enda korraldatud peole. Nii ka seekord. Menüüs oli pastasalat päevalilleseemne kreemiga, läätse-köögiviljapirukas, vegan šašlõkk, köögiviljad ja näkileivad Kalamata dipikastmega, pehmed kakao-apelsiniküpsised ja vaarika-kookosetort. Peaaegu kõikide nende toitude retseptid on ka siinsamas taimetoit.ee blogis olemas. Allapoole kerides leiad ka iga toidu alt retseptilingi või soovituse.

Pisikesed baklažaaniburgerid

Minu jaoks ei ole inimese elus kunagi liiga palju taimseid burgereid. Pole midagi imestada, et taimetoit.ee lehel nii rohkelt taimsete kotlettide retsepte on. Ma kokkan ise regulaarselt nende järgi ja muidugi meeldib mulle ka uusi kotlette välja mõelda. Ning kui ma satun välja sööma ja seal on menüüs taimne burger, siis ma alati tellin selle. Mulle lihtsalt meeldib selline vana hea klassika taimses kuues. Nii-et kui sa tahad mind rõõmsaks teha, kokka mulle taimne burger ja ma olen sulle alati tänulik :)

On mitmeid viise, kuidas sünnib üks eriti hea vegan burger. Kõigepealt on vaja head kotletiretsepti. Kotlet peab olema hästi maitsestatud, mahlane ja hoidma kenasti koos. Ma olen vahepeal püüdnud taimseid kotlette ka ahjus küpsetada, aga siis jäävad nad palju kuivemad ja meenutavad pigem küpsiseid. Küpsiseburger ei kõla just eriti isuäratavalt, aga rohke kastmega võib seegi söödav olla. Teiseks on sul vaja rohelist kraami. Minu lemmik on jääkapsas, kuna tal on nii mõnus krõmps ja mahlane tekstuur. Hästi sobivad ka spinat, tavaline lehtsalat ja porgandi-kapsasalat. Viimane tuletab mulle värvikalt meelde neid turskeid putkaburkse, mis alati kastmest tilkusid ja mida nii mõnigi kord pidi hoopis kahvliga sööma. Kaste on ka tähtis. Mulle väga meeldib päevalilleseemne hapukoor või siis lihtsalt kvaliteetne ketšup ja mahe sinep. Viimasena on sul vaja burgerikukleid. Mina eelistan erinevaid katsetada.

Seekord märkasin ma poes neid pisikesi rukkikukleid. Tõesti super, et Eestis on suur leivaliste valik erinevate jahude ja seemnetega. Nii-et need väikesed rukkikuklid lendasid kiiresti ostukorvi. Lisaks märkasin ilusaid baklažaane, millest otsustasin kotletid meisterdada. Tulemus oli ääretult maitsev. Krõbedad ja mahlased baklažaani-oakotletid, rukkikuklid, natuke ketšupit ja mahedat sinepit ning krõmpsuvat jääkapsast. Muidugi võib sellest retseptist ka suuri burgereid teha, aga väikeseid oli vahelduseks nii lõbus teha ja süüa!

Lihtsad baklažaani-tomatipirukad ja minu 2014 aasta kokkuvõte

Mul oli suur isu valmistada hästi lihtsaid pirukaid mõnusalt mahlase ja küüslauguse baklažaani-tomatitäidisega. Pirukad said kergelt krõbedad ja minu arust on need ideaalsed ampsukad ka näiteks peolauale. Ühesõnaga hästi universaalsed pirukad, kuhu võib ka erinevaid taimseid täidiseid katsetada. Kuna aasta on taaskord lõpule jõudnud, siis otsustasin ka pisikese isikliku kokkuvõtte teha. Kui sul on huvi seda lugeda, siis keri aga allapoole :)

Pastasalat isetehtud taimse hapukoorega

Olen viimasel ajal seda hapukoort päevalilleseemnetest nii palju kodus valmistanud, aga ikka veel pole isu täis. Avastasin, et sellega annab lihtsalt IMELIST salatit valmistada. Sobib ta nii kartuli- kui ka makaronisalati sisse. Elu on ikka nii lihtsaks tehtud. Enam ei peagi poest salati jaoks vegan salatikastet ostma, kui saab selle minutitega ise kodus valmis vuristada. Ikka tervislikest ja soodsatest päevalilleseemnetest.

Minu lemmik salatid on endiselt lihtsad. Mulle näiteks ei meeldi, kui salatisse on pandud paprikat, õuna või värsket kurki. Seetõttu lisangi tavaliselt lisaks kastmele ainult kvaliteetseid konservherneid ja marineeritud kurki. Seekord läks siia ka hakitud toorest sibulat, mis lihtsalt sobis väga hästi. Vabalt võib muidugi lisada taimset vorsti. Eriti hakitud taimseid viinereid, mis on väga maitseküllased. Näiteks eile valmistasin neist viineritest vana head vorstikastet. See oli nii identne kastmega, mida aastaid tagasi lihasööjana sõin, mis pani mind veel rohkem imestama, miks juba kõik maailma vorstid taimsed pole :)