Köögiviljapannkoogid külma tillikastmega (gluteenivaba)

Olen mitmelt poolt kuulnud, et nii mõnigi kokkaja on hädas gluteenivabade pannkookidega. Eriti taimse variandiga, mis muna ei sisalda. Põhiliseks probleemiks kipub olema pannkookide lagunemine või pannile kinni jäämine küpsetamise ajal. Tihti on siis põhjuseks vale jahu või vale jahu ja vee vahekord. Samuti tasub pannkoogitainal enne küpsetamist alati seista lasta. Peale erinevaid katsetusi, said minu lemmikuks ikkagi toortatrajahuga tehtud pannkoogid. Nende väikeste ja kohevate soolaste kookide sisse lisasin veel kõvasti riivitud köögivilju ja serveerisin mõnusa külma tillikastmega. Ideaalne pühapäevaseks natuke teistmoodi hiliseks hommikusöögiks!

Oa-tomativorstid stoovitud porgandite ja hernestega

Vahel tahaks taimseid kotlette hoopis vorstikujul süüa ja kes seda keelata saab? Tuleb lihtsalt maitsev kotletitainas valmis teha, vorstikesed vormida ja pannil krõbedaks praadida. Kõrvale tahtsin ilmtingimata keedukartuleid ja vanu-häid stoovitud porgandeid ja herneid. Kokku sai üks hästi mõnus retrohõnguline õhtusöök. Väike tähelepanek - ükskord proovisin neid vorste ka ahjus küpsetada ning välja tulid oaküpsised. Seetõttu soovitan ikkagi praadimist. Jääb palju parem ja mahlasem.

Mõnusalt tummine läätsesupp lillkapsaga

Kui ma siin blogis alla kerin, siis näen, et viimase retsepti postitasin ligi neli aastat tagasi! Täna seda maitsvat läätsesuppi keetes ja pildistades oli kohe natuke närv sees. Et kas ikka õnnestub kõik ja...Aga näen, et teid käib siin endiselt rõõmustavalt palju. Ja taimne toit on endiselt ka minu suur armastus. Nii-et selle tänahommikuse kätevärina võib lugeda ka suureks elevuseks. Sest tõesti, nii suur rõõm on siia jälle postitada. Näen, et vastavalt hooajale, rokib siin blogis praegu see imeline rabarberikook. Aga kuna ilmad on praegu jahedad ja vihmased, siis äkki kulub ka üks kosutav taimne supp ära?

Mahlane ühe poti köögiviljapasta kikerhernestega (gluteenivaba)

Ma hakkasin ükspäev mõtlema, et ma ei ole ammu keetnud pastat ja kastet eraldi. Ikka koos on nad potis podisenud. Ühe poti pasta on lihtsalt nii geniaalne. Esiteks on seda lihtne valmistada, sest kasutada on vaja ainult ühte potti ja pastat ei pea kurnama. Teiseks püsib pasta sellisel kujul kaua aega mahlane. Seetõttu on see roog suurepärane ka üles soojendatult. Lisa lihtsalt sortsuke vett või koort ning näpuotsaga soola lisaks. Kolmandaks sisaldab see pastaroog tervet hunnikut köögivilju, mida esmapilgul ei pruugi isegi tuvastada. Hea moodus rohkem köögivilju süüa! Ilmselgelt on siin palju suvikõrvitsat, sest see teeb toidu eriti mahlaseks ja pealegi on suvikõrvitsa hooaeg. Minu jaoks on tegelikult aastaringi see hooaeg, aga praegu on juba oma aia suvikõrvitsaid ka saada, mis on eriti luksuslik.

Mahlane vareeniku-köögiviljavorm

Sellised krõbedad ja ilusad talveilmad lausa kutsuvad ühe maitsva ja toitva ahjuroa järgi. Olen igiammu tahtnud taimset pelmeenivormi sarnast rooga katsetada. Kaubanduses on saadaval paar täitsa arvestatavat taimset pelmeeni/vareenikut. Näiteks siin roas kasutasin ma Rimi kartulivareenikuid. Need on soodsad, täiesti taimsed ja kui nad on korralikult maitsestatud nagu siin roas, siis maitsevad suurepäraselt. Seda toitu võib proovida ka müügilolevate seene gyozadega. Eks nendel tainasse mässitud toitudel on palju erinimesid ja enamasti sõltub see päritolumaast, taina koostisest ja täidisest. Kui on vähegi aega, soovin väga soojalt pelmeenid või vareenikud hoopis ise valmis meisterdada. Näiteks katseta seda Hiina seeneplemeenide ehk potikleepsude retsepti või hoopis neid väga-väga lihtsaid vareenikuid. Mõlemad sobivad hästi ka siia retsepti.

Porgandikook

Tegelikult oli juba tükk aega tagasi minu blogis porgandikoogi retsept. See oli selline iidne ja üsna tahumatu. Aga ikkagi üks esimesi retsepte. Kui juba paar inimest kurtis, et retsept ei õnnestunud päris nii nagu võiks, siis otsustasin retsepti maha võtta ja selle ootele panna, et saaksin koogi uuesti üle testida. Aga kohe, kui retsept maas, tuli mulle kirju, et kuhu porgandikook kadus. Nii-et ei saa ma üle ega ümber sellest retseptist ja otsustasin talle täiesti uue ja värske elu anda uue retsepti ja postituse näol. Sest üks hea ja toimiv porgandikoogi retsept peab siin blogis olema!

Lihtne ja maitsev nuudliroog

Kui ühel õhtul joogast ja ujumast tulin, olin näljane kui hunt. Õnneks oli mul kodus imelisi vokinuudleid, mis on saanud üheks lemmikuks. Esiteks on neid väga lihtne valmistada. Viskad keevasse vette, siis keerad kuumuse maha ja lased paar minutit nuudlitel paisuda. Teiseks on need tõesti sellised õiged nuudlid, mida muidu ausas hiinakas saaksid. Naljakas on see, et need sisaldavad juba eos soola. Seetõttu peab pärastisel maitsestamisel natuke ettevaatlikum olema.

Vürtsikas nuudlisupp seentega (Nepali thukpa)

Tahtsin ennast enne Nepali reisi viia kurssi tuntuimate kohalike toitudega ning thukpa ehk vürtsikas nuudlisupp kumas igalt poolt läbi. Sellest supist on nii palju erinevaid versioone aga põhikoostisosad on samad - õli, küüslauk, vürtsid, nuudlid, köögiviljad ja maitseroheline. Lõin oma versiooni ja jäin tulemusega väga rahule. Parajalt vürtsika (aga mitte liialt) köögivilja-seenepuljongi sees on mõnusad õhulised riisinuudlid ning korralik kogus maitserohelist ja küüslauku. Tegelikult polegi poepuljongit siin vaja, sest õlis kuumutatud ja pärast vees podisenud sibul, küüslauk, vürtsid, köögiviljad ja maitseroheline teevad ise kokku suurepärase puljongi. Piisav kogus soola toob selle kõik veel paremini esile.

Thukpas on tihti kasutusel kas tavaline peakapsas või spinat. Otsustasin seekord viimase kasuks. Üldse on see supp tegelikult väga universaalne ning soovi korral saad siia näiteks lisada veel rohelisi herneid või muid kaunvilju. Samuti välja vahetada või lisada mõne köögivilja. Tihti on siin supis ka paprika, aga kuna ma paprikafänn ei ole, siis patta see ei rännanud. Jumaldan aga värsket koriandrit, mida siia suppi kõvasti läks. Kui sa koriandrilemb ei ole, saad selle asendada värske peterselliga. Samuti saab näiteks seened ära jätta. Küll aga soovitan võimalusel täpselt retsepti järgida, sest see on seda väärt. 

Selle nuudlisupi eripära on veel see, et nuudlid keedetakse enne valmis ja lisatakse suppi alles kõige lõpus, juba keedetuna. Siis jääb supileem ise ilus selge ning ei muutu liiga tärkliseliseks. Mina kasutasin riisinuudleid, aga siia sobivad pea kõik nuudlid. Supp ise jääb parajalt paks ja toekas. Soovitan kõik koostisosad enne valmis hakkida ja vee kannuga keema panna, siis on hea lihtne järjest lisada. Mõnusat kokkamist ja head helpimist!

Valmistamisaeg: 30 minutit

Kogus: 4 - 5 inimesele

• 170 g keetmata nuudleid (mina kasutasin riisinuudleid)
• 4 sl õli
• 4 küünt küüslauku + 1 hiljem lisamiseks, hakitud
• 2 tl jahvatatud koriandrit
• 1 tl jahvatatud kurkumit
• ½ tl jahvatatud vürtskööment
• ¼ tl jahvatatud tšillipulbrit
• 1 kuhjaga sl peeneks hakitud ingverit
• 1 suur sibul, lõika neljaks ja viiluta
• 1 pirakas porgand, lõigatud ribadeks (150 g)
• 150 g seeni, lõigatud ribadeks
• 1 tl soola + 1 tl hiljem lisamiseks
• 1400 ml keeva vett
• 4 peotäit värsket spinatit
• värsket koriandrit
• rohelist sibulat

Valmistamine:

Keeda nuudlid rohkes vees al dente pehmeks. Selleks kulub mõni minut. Kurna, loputa korralikult külma veega ja sega tilga õliga läbi. Jäta nuudlid praegu kõrvale.

Aja paksema põhjaga pott kuumaks. Vala sinna õli ja lisa peeneks hakitud küüslauguküüned. Kuumuta 20-30 sekundit. Lisa kõik vürtsid. Kuumuta sama palju. Nüüd lisa ingver, sibul, porgand, seened ja sool (1 tl). Sega ja kuumuta minutike. Lisa keev vesi. Sega, kata pott kaanega ja lase 10 minutit podiseda. Nüüd peaks porgand pehme olema. Lisa värsked spinatilehed, hakitud värske koriander ja roheline sibul, keedetud nuudlid ja veel üks teelusikatäis soola. Sega, lase korraks keema tõusta ja eemalda pott tulelt. 

Porgandivrapid pipratofu ja guacamolega

Tervitused jäiselt Valgamaalt! Mõnus on olnud sooja rakettahju peale kerra kerida, "Sinuhet" lugeda ja öösel voodist läbi katuseakna siravaid tähti vaadata, taamal metsas pakane paukumas. Külma tõttu on kogu aeg ka kartuli isu. Üleeile tegin keedukartuleid, sooja koorekastet ja kikerherneomletti. Eile küpsetsin ahjukartuleid, kõrvale soolaseenesalat ja äia Soomest toodud härkis ehk põldubadest tehtud hakkliha moodi toode. Kuumutasin seda lihtsalt pannil õlis koos sibula, küüslaugu ja tomatipastaga. Peale veel cayenne'i pipart ja mõnus õhtusöök oligi valmis.

Praetud seitan marinaadis

Alles ma olin Vahemere lainel isetehtud pasta ja "Nelja aastaaja" pitsaga. Nüüd aga tundub, et viimase kartulisalati retseptiga sai retrohõnguliste peolauatoitude isu alguse. Näiteks täna on mul teile  pakkuda täielik külmlaua klassika. Seda küll muidugi aga taimses kuues. Selle roaga on jälle selline lugu, et lihasööjana ei pidanud ma sellest üldse lugu, aga nüüd taimselt oli see väga mokkamööda. Ma isegi ei mäleta seda hetke, kus mul tuli idee see toit veganiseerida. Võib-olla siis, kui uue laari seitanijahu sain? Või mängivad juba natuke jahedamad ilmad siin rolli?

Mida teha oma aia andidest ehk toidud värsketest köögiviljadest

Modell: minu ema aed
Fotod ja retseptid: mina

Kui kuuldakse, et ma elan maal, siis on üks kõige esimesi küsimusi tavaliselt, et kas mul oma aed on? Ja mida ma seal kasvatan? Aga alati pean ma ütlema, et veel ei ole, kuna oleme üsna ringiliikuva eluviisiga ja pole veel jõudnud. Ning pealegi on minu emal suurepärane ja rikkalik aed, millega ta on nii palju vaeva näinud. Selle aia andidest on kogu meie perel alati terve suve ja sügise rõõmu. Ema kasvatatud värsketest köögiviljadest tehtud hoidised on aga talvised hitid.

Kartuli ja porgandi juust

Ma olen kartulijuustust juba ammu kuulnud. Iga kord mõtlesin, et see nüüd küll midagi väga erilist olla ei saa. Kartulist kreemjas ja veniv juustukaste? Vaevalt. Aga millegipärast tekkis mul tuhin see lõpuks järgi proovida. Võtsin ette selle retsepti ja asusin köögivilju koorima. Lõpptulemus oli nii-nii maitsev! 

Suvine aedviljakarri

Eelmisel nädalal saatis mu armas ema mulle kalli isaga kastitäie endakasvatatud kraami. Ma olin nii tänulik! Koheselt panin keema värske kartuli ning vahepeal rändasid suhu marjad ja herned. Lisaks oli kaasa pandud pirakad suvikõrvitsad, imeilusad noored porgandid ja pisikesed tšillikaunad. Värsked köögiviljad lausa karjusid, et neist suvine karri keedetaks.

Seekord ei olnud mul aga üldse isu neid kauneid köögivilju pisikesteks kuubikuteks hakkida. Lõikasin need hoopis robustseteks tükkideks. Terved tšillikaunad, pikkupidi neljaks lõigatud porgandid ja ülisuured suvikõrvitsakuubikud. Ma olen ikka tõeline mässaja! Selle karri tekstuur oli võrratu. Nii mõnus oli kõiki neid suviseid värskeid aedvilju nende parimas vormis nautida. Lisasin ka purgi kikerherneid, sest ports valku on alati hea mõte. See teeb roa toitvamaks ja pealegi sobivad kikerherned peaaegu kõikide toitude sisse. Mul oli ka purk kookospiima, mis tegi karri hästi kreemjaks.

Mina serveerisin seda karrit basmati riisiga, mis on minu suureks lemmikuks saanud. Ma ei ole kunagi suur riisifänn olnud, aga basmati muutis minu jaoks olukorda. Ma nii jumaldan neid pikki riisiteri ja kogu seda kohevust. Tänu basmatile olen ma sel suvel nii palju riisi söönud. Serveerin seda lihtsalt köögiviljade, salati, ubade või selle sama karriga ja ongi taas üks maitsev ja tervislik taimne lõuna- või õhtusöök olemas.

Kreemjas pastasalat krõmpsu porgandi ja kikerhernestega

Ma kokkan pastasalateid hästi tihti, eriti nüüd suvel. Näiteks kui väljas on palav, aga tahaks ikkagi midagi toitvamat, samas mitte kuuma süüa. Hea pastasalati tegemiseks on palju erinevaid variatsioone. See samagi salat on tegelikult uus versioon sellest pastasalatist. Valmis saab see toit väga kiirelt. Kui pasta ja päevalilleseemned keevad, saad juba köögiviljad hakkida ning pärast lihtsalt kõik kokku segada. Nii-et kahekümne minutiga on sul suur kausitäis maitsvat ja kreemjat pastasalatit.

Tihti kasutatakse porgandi, kikerherne ja varsselleri kombot vegan "tuunikala" eineleibade tegemisel. Aga ka siinses salatis töötab see kombinatsioon suurepäraselt. Kikerherned on ju lihtsalt võrratud ja nii toitvad. Porgand ja seller annavad krõmpsu ja mahlasust ning päevalilleseemnetest tehtud hapukoorekaste teeb kõik veel kordi paremaks. Kui sa aga viimast kasutada ei soovi või ei saa, asenda kaste lihtsalt taimse majoneesiga. Ning kui sa ei fänna varssellerit, kasuta selle asemel hoopis hakitud õunu, marineeritud kurki või muud meelepärast. See retsept on üsna universaalne, nii-et ära pelga katsetada.

Ma usun, et ma ei pea isegi mainima, et seda salatit on suurepärane pakkuda ka grillipeol. See sobib imehästi suitsuste taimsete grillvarraste kõrvale. Minu kallimale maitses see salat nii väga, et ta sõi selle peaaegu kõik üksi ära. Ta peab üldse NII palju minu toiduloomingut igapäevaselt sööma, nii-et kui miski talle eriti mokkamööda on, siis tean, et tasub ka retsept teha. Siin see on. Loodan, et naudid seda salatit sama palju kui meie!

PS! Siin on veel üks hea pastasalat, kus kastmeks on mahe apelsini ja sinepi vinegrett.

Suitsused grillitud porgandi hot dogid kreemja kikerhernesalatiga

Need rikkalikud ja mahlased porgandi hot dogid jõudsid just suviseks grillihooajaks. Nad on palju ägedamad kui tavalised hot dogid ja seda mitmel põhjusel:

1) Nad on täiesti taimsed.

2) Porgandid on nii mahlased ja perfektsed, kui nad on keedetud, marineeritud ja grillitud.

3) Nad sisaldavad lisaks grillitud porgandile hunniku kreemjat kikerherne, marineeritud kurgi ja sibula salatit.

4) Neid on nii lõbus valmistada!

5) Neid on veel lõbusam süüa!

Mul oli juba tükk aega isu hot doge just sellisel kujul valmistada. Ma kujutasin ette nii palju erinevaid versioone. Tavaliselt, kui ma loon uut retsepti, ei saa ma enne und, kui kõik on minu peas 100 % valmis mõeldud. Ma pean täpselt teadma, kuidas ma neid järgmine päev valmistan. Iga detail, maitse ja tekstuur peab mõttes paigas olema juba enne kokkama asumist. Nii-et tavaliselt ei taba mind uut toitu maitstes mingid üllatused, sest ma teadsin juba mõttes, kuidas see maitsema hakkab. Seekord oli täpselt sama lugu ja ma olen nii rahul tulemusega! Ülipehme kodune sai, hästi maitsestatud suitsused grillitud porgandid ja kuhi kreemjat kikerhernesalatit kõige peal.

Alguses olin natuke mures, kui ma ei näinud üheski poes hot dogi saiu. Pidin saiateo ise ette võtma ja ma olen väga rõõmus, et ma nii tegin! Saiad said pehmed nagu padjad ja hästi kohevad. Ma kasutasin lihtsalt seda sama pärmitaina retsepti. Keri lehte allapoole, et näha nippe eriti pehmeteks hot dogi saiadeks!

Nende luksuslike ampsude meisterdamine võtab natuke rohkem aega, aga ma luban, et see saab lõbus olema. Miks mitte neid sel nädalavahetusel proovida? Naudi neid koos sõprade, pere, kallima või lihtsalt iseendaga. Lõbusat grillimist!

Lihtne riis köögiviljade ja maapähkli-tomatikastmega

Kõik algas sellest, kui ma jõlkusin köögis, nuuskisin kappe ja piilusin külmikusse ning mul polnud aimugi, mida õhtuks süüa teha. Seda juhtub vahel. Harva, aga juhtub. Tavaliselt siis, kui ma olen viimased päevad kõvasti süüa teinud ja tahaks lihtsalt midagi kiiret ja kerget kõhtu. Nii ma hakkasingi lihtsalt riisi keetma ja porgandeid riivima ja kapsast viilutama. Haarasin kapist ka röstitud ja soolatud maapähklid ning varsti oligi võluväel õhtusöök serveeritud.

Pean tunnistama, et ma pole maailma suurim riisi fänn. Ma söön seda ja mulle meeldib see, aga see ei ole tavaliselt minu esimene valik. Kui ma satun Aasia restorani sööma, siis tellin ma ALATI nuudlid kõrvalroaks, mitte riisi. See retsept on ülilihtne, aga ma olin üllatunud kui kiiresti ja isukalt ma selle alla kugistasin. Mul ei olnud alguses üldse plaani sellest roast retsepti teha, aga see oli lihtsalt nii maitsev oma lihtsuses. Ja miks mitte head kraami jagada? Mõnikord ei tule lihtsa peale aga võib-olla just lihtsat on sul vaja. See riisiroog krõmpsuvate ja mahlaste köögiviljadega oli lihtsalt perfektne serveerituna rammusa ja kreemja maapähkli-tomatikastmega. Super kooslus. Mulle meeldis toit nii väga, et tegin selle kohe järgmisel päeval uuesti, et saaksin seekord ka foto teha ja koostisained kirja panna.

Nii-et kui sul on isu millegi väga lihtsa aga rahuldustpakkuva järele, siis see on õige kraam. Ma ei jõua ausalt öeldes ära oodata, et saaksin seda uuesti valmistada :)

Kreemjas kartuli ja röstitud lillkapsa salat

See retsept läheb kõikidele lillkapsa fännidele. Mulle väga mekib see ajumoodi, kergelt magus ja krõmps köögivili. Lisaks on see ka väga tervislik, sisaldades kõvasti kaltsiumit, kaaliumit ning C- ja K-vitamiine. Ma olen avastanud ühe tõsiasja - mida raskemad on mu toidukotid, seda paremini ja tervislikumalt ma söön. Nii-et kui sa liipad toidupoest üliraskete toidukottidega välja, võib see tihti olla hea märk. See tähendab seda, et sinu kotid on pungil värsketest köögiviljadest ja puuviljadest, mis kaaluvad palju, erinevalt valmistoodetest. Nii-et selleks et olla tervislik ja vormis, hoia oma toidukotid raskete ja paksudena :)

Mulle meeldib, kuidas lillkapsas muutub röstides isegi natukene magusamaks. Samamoodi ka porgand. Lisa lihtsalt keedetud kartul ja isetehtud päevalilleseemne hapukoor ning sul ongi taldrikul üks suurepärane salat. Mulle meenutas see üsna palju klassikalist kartulisalatit, ainult et siin oli lillkapsa maitset ikka kõvasti tunda.

See salat on kindlasti üks väga maitsvaid viise, kuidas lillkapsast valmistada. Mul on olnud ka üsna ebameeldivaid kogemusi lillkapsaga. Tavaliselt on see juhtunud siis, kui olen viibinud näiteks mõnes supermarketis ja kõht on kohutavalt tühjaks läinud. Ainuke koht, kus maha istuda ja süüa, on mõni buffet. Enamjaolt on seal menüüs liha lihaga ning taimetoitlasel ei jää muud üle, kui taldrikule tõsta need sügavkülmutatud ja aurutatud lillkapsad ja kartul. Mul ei ole midagi aurutatud lillkapsa vastu kui see on hästi valmistatud. Aga mul jooksevad külmavärinad üle, kui ma mõtlen neile vesistele ja täiesti maitsetutele õisikutele. Milline kurb lõuna- või õhtusöök! Ning loomulikult maksab see kõik sama palju kui lihatoidud. Ma nii unistan, et kõik toidukohad oleks juba piisavalt arenenud ja pakuksid võimalust ka taimselt einestada. Igal pool ja maitsvalt ja kõhtutäitvalt ja rahuldustpakkuvalt. Paljudes kohtades on see juba võimalik aga üsna pikk tee on veel minna.

Ma loodan, et sul on veel peale seda juttu natuke lillkapsa isu, sest see salat on seda väärt. Ära unusta proovida ka seda ahjurooga lillkapsa ja leivaga ning lillkapsapada ubadega.

Milline on sinu lemmik taimne versioon lillkapsast?

Oa-ploomiraguu

Ma pühendan selle retsepti oma kallitele vanaemadele, kes olid mõlemad väga mälestusväärsed inimesed. Mul on olnud nendega kuhjaga toredaid hetki, loomulikult ka palju toidumälestusi. Kindlasti on neil oma osa selles, kuidas mina oma toite valmistan ja retsepte loon. Väga paljude toitude juured viivad tagasi minu vanaemadeni.

Minu arust on suurepärane oskus välja võluda imemaitsvaid toite lihtsatest toiduainetest. Mul on alati tegelikult väike hasart, et retsept saaks lisaks võrratule maitsele ka hästi lihtne ja parimal juhul ka väga soodne. See on kindlasti üks nendest toitudest. Raguuga meenub esimese asjana millegipärast liha-porgandipada. Aga raguud saab väga edukalt ka taimselt valmistada. Siinses retseptis saavad kokku magus porgand, tummine ploom, toekad oad, hapukas tomat ja muidugi loorber. Kus siis ilma loorberita? Mina olen seda pada söönud nii pasta kui ka kartuliga. Viimasega sobis ta veel eriti hästi. Aga miks just ploom? Mul oli tükk aega peas mõte valmistada taimset raguud. Nii ma siis mõtlesin, miks võiks olla roas selleks vajalikuks "kiiksuks". Kuivatatud ploom tundus kuidagi ainuõige valik oma tekstuuri ja maitse tõttu.

Köögivilja-klimbisupp

Minu arust on siin viimane aeg lõpuks taimse klimbisupi retsepti jagada! Ääretult imelik, aga ausalt öeldes ma ei mäleta, kas ma lapsepõlves klimbisuppi fännasin. Eks ma sõin küll, aga kas see oli hetk, mida ma väga ootasin? Üheks minu lemmiktoiduks lapsepõlves olid Tartu vanaema tehtud makaronid praesibula ja ketšupiga, mida ma kutsusin "noh need sibulaga". Mäletan, et kui olime vanavanematel külas, siis jõudes vaatasin esimese asjana köögikapile, kas mamma ikka on neid merekarbikujulisi makarone varunud, et mu lemmiktoitu teha. Ükskord ma isegi mossitasin, kui mamma tegi hommikuks hoopis kaerahelbeputru, mitte makarone! Oh mind. Lisaks meeldisid mulle väiksena igasugused supid. Kord nõudsin ema käest, et pean suppi seekord saama kahvliga süüa! Mis emal muud üle jäi kui õlgu kehitada ja mulle kahvel ulatada. Uskumatu toidufüürer. No olgem ausad - mulle meeldisid väga pea kõik toidud, mida mu ema või mammad valmistasid.

Igatahes nüüd ma võin kindlalt väita, et klimbisupp on ennast minu lemmiktoitude hulka rebinud. Vegan saab väga edukalt klassikalisi klimpe valmistada. Pole mingit muna vaja ja siin retseptis kasutasin ma isegi vett taimse piima asemel, kuigi viimane sobib ka kindlasti hästi. Üldse olen ma avastanud, et muna on paljudes meile tuntud küpsetistes või toitudes lihtsalt ballast. Seda ei ole väga paljudes kohtades üldse vaja. Maitsvad pannkoogid, klimbid ja koogid saab kõik edukalt ilma munata valmistada. Isegi omletti saab ilma munata teha! Ning minu magustoiduraamatus valmib ka munarohke magustoiduna tuntud rullbiskviit ilma munata. Nii, munajutt sai nüüd hingelt ära, läheme klimbisupi juurde tagasi. See supp saab alati liiga kiirelt otsa. Tihti meenutan kurvalt tühja supipotti pestes, kuidas klimbid olid just parajalt tihked aga pehmed, porgand andis kergelt magusa puljongi, küüslauk lisas särtsu ja aroomi ning värske petersell tegi kõik veel topeltparemaks. Pealegi on see supp uskumatult soodne ja valmib lihtsalt. Kähku klimbitainast segama!

Kreemjas läätse-juurviljakarri

See retsept sündis nii nagu sünnivad paljud minu retseptid - valmistan meile lihtsalt õhtusööki, aga söök saab nii hea, et pärast kirun, et koostisosi kirja ei pannud ja portsukest pildistamise tarvis alles ei jätnud. See viimane on eriti kerge juhtuma. Ning kuna ma pildistan ainult päevavalges, siis hommikuks pole õhtusöögist enam tihti jälgegi. Aga kui toit saab nii maitsev, teen seda rõõmuga uuesti ja uuesti.

See kreemjas läätse-juurviljakarri on tõeline rõõm kõhule ja maitsemeeltele. Ma üldse armastan väga juurvilju. Porgand, juurseller, peet ja kaalikas on minu menüüs väga tihti. Pealegi on need naeruväärselt odavad ja väga tervislikud. Siia karrisse läksid juurseller ja porgand, mis sobivad koos läätsedega suurepäraselt. Kreemja kastme valmistasin loomulikult päevalilleseemnetest. Karri saab hästi toitev tänu läätsedele ja päevalilleseemnetest kastmele. Maitselt on see hästi-hästi õrnalt hapukas ja meenutab väga klassikalist jogurtiga tehtud karrit. Juurseller koos vürtsidega lisab mõnusa maitsenüansi. Koos riisiga serveerituna on see üks suurepärane lõuna-või õhtusöök. Kui sulle meeldib värske koriander, siis see sobib ka siia roale väga hästi garneeringuks.