Kreemjas suvikõrvitsa ja tomati pirukas (gluteenivaba)

 

 

Aastate jooksul olen teinud omajagu suvikõrvitsaretsepte, millest parimad olen koondanud SIIA postitusse. Olen suur suvikõrvitsafänn ja just eilegi tegin suvikõrvitsapirukat. Kuigi kui päris aus olla, siis kõige rohkem söön ma suvikõrvitsat nii, et praen tükeldatud suvikõrvitsat, sibulat ja tomatit koos pannil, maitsestan soola ning pipraga ja lõpus lisan veel mõnikord natuke koort. Sellist kastet söön pastaga päris tihti. 

 

See pirukas on üks väärt retsept minu kokaraamatust "Gluteenivabad taimetoidud". Selle tatrajahust tehtud põhi on universaalne ja sobib mitmesuguste gluteenivabade pirukate küpsetamiseks. Seekord on aga jällegi kokku saanud minu kaks lemmikut - suvikõrvits ja tomat. Katte teeb kreemjaks isetehtud päevalilleseemnekreem. 

 

Ma eriti ei armasta üldse tainaid, mida peab rullima. See kehtib nii küpsiste kui ka pirukapõhjade puhul. Palju mõnusam on ju lihtsalt kõik kausis segamini segada ja vormi valada. Seegi pirukas valmib imelihtsalt ja maitseb hästi aastaringselt!

Sibula-hernepirukas (gluteenivaba)

Aprillikuu on täitsa mõnus olnud. Loomulikult panime juba ükspäev grilli huugama ja kärsatasime head-paremat taimset. Pärast oli kõht nii kurguni täis, et pidime ühe pikema jalutuskäigu ette võtma. Loodus pressib üldse praegu uksest ja aknast sisse. Muidu hakkasid igal hommikul päiksetõusuga mesimummud tuppa tungima. Neil vaesekestel pole veel võililled valmis. Panin neile prooviks natuke suhkrut välja ja asi lahenes. Kuulsin ainult mumme korraks väljas tulemas ja mõne aja pärast minemas. Võib-olla kujutan seda ette, aga suhkur lahendas nende sissetungi. 

Pitsa "Neli aastaaega" ehk Quattro stagioni (pärmivaba)

Mul on mälestused ühest pitsast, kui ma veel väike põnn olin. See oli sügavkülmutatud ja vahel vanemad ikka ostsid seda. Pitsal oli uhke nimi - "Neli aastaaega". Põhimõtteliselt oli see jaotatud neljaks osaks ja igas sektoris oli omamoodi kate. Kindlasti võis sealt leida seeni, sinki ja brokolit. Neljas sektor ei tulegi praegu meelde. Mina ihusin juba siis brokolile kõige rohkem hammast. Mulle pakkus lihtsalt palju elevust mõte, et pitsa peal võib olla selline toiduaine nagu brokoli. Roheline ja mahlane. Tavaliselt leidis ju sealt ikka vorsti, singi, seened või hakkliha. Brokoliga lõik oli alati parim!

Millegipärast on see pitsa mind jälle kummitama hakanud. Olgu ta selle eest tänatud! Lõin täiesti uue ja värske enda versiooni. Tulemuseks oli üks tõeliselt eriline ja üle mõistuse maitsev küpsetis. Ning te lihtsalt ei kujuta ette, kui LÕBUS oli seda pitsat kaunistada ja küpsetada. Muidugi pärast oli veel lõbusam meelepäraseid lõike valida ja süüa. Nii-et kui tahad endal tuju heaks teha ja ühtlasi ka kõhu täis saada, siis see retsept on sulle!

Mureli-rummitaskud

Pean tunnistama, et suve alguses olin kuidagi kärsitu, sest ei osanud lihtsalt olla ega nautida. Et nüüd ongi suvi ja selline aeg, kus pole korraga nii palju tegemisi käsil ja tuleb lihtsalt olla ja energiat uute projektide jaoks koguda. Tundub, et nüüd olen hakanud seda kunsti vaikselt omandama ja natuke maha rahunenud. Meie metsatares on igal aastajal suurepärane ja õhtused jooksud männimetsade vahel on midagi väga erilist. Samuti on hästi tore olnud mu vanemate juures. Ema hoole ja armastusega tehtud lopsakas aed on viljade all lookas ning iga hommik on alanud suure kannutäie maasikasmuuti ja õhtuste maasikasöömistega peenarde vahel. Lisaks veel mõnusad jutuajamised ja lugemised isa värskelt ehitatud katusega terrassil. 

Pannipitsa juustuse juurselleri ja kikerherne täidisega

Retsept asub postituse lõpus

Päris matsakas ja isuäratav tegelane, kas pole? Ma ikka tükk aega jõllitasin oma meistriteost, enne kui selle lahti julgesin lõigata. Kuidas ma selle retseptini jõudsin? Kõik sai alguse sellest, et tahtsin juba tükk aega teha retsepti koorese ahjus küpsetatud juurselleriga. Teiseks oli mul ammu plaanis pannipitsa retsept. Nii sündiski üks priske retsept, kus pannipitsa peal on korralikult juustust juursellerit ja taimset juustu. 

Võib tunduda, et tegemist on ühe väga keerulise toiduga. Tegelikult pole see seda üldse. Pean kindlasti üle kordama, et pärmitainast pole samuti vaja karta. See pärmitaina retsept on täiesti lollikindel ja õnnestub iga kord. Mulle meeldib pärmitainas kasutada täisterajahu ja nisujahu segamini, nagu väga paljudes mu küpsetistes. Siis saan korraga selle hea klassikalise tekstuuri ja maitse, aga samas on tainas ka sutsu tervislikum ja kiudainerikkam. Kui sulle kookospiima mekk ei meeldi, saad selle siin retseptis asendada näiteks sojakoorega, mis on neutraalsem. Samuti võid lisaks juursellerile või selle asemel katsetada erinevate köögiviljadega. Aga tegelikult on juurseller üks ääretult vahva ja alahinnatud juurikas. 

Lihtsad baklažaani-tomatipirukad ja minu 2014 aasta kokkuvõte

Mul oli suur isu valmistada hästi lihtsaid pirukaid mõnusalt mahlase ja küüslauguse baklažaani-tomatitäidisega. Pirukad said kergelt krõbedad ja minu arust on need ideaalsed ampsukad ka näiteks peolauale. Ühesõnaga hästi universaalsed pirukad, kuhu võib ka erinevaid taimseid täidiseid katsetada. Kuna aasta on taaskord lõpule jõudnud, siis otsustasin ka pisikese isikliku kokkuvõtte teha. Kui sul on huvi seda lugeda, siis keri aga allapoole :)

Juurvilja plaadipirukas petersellikreemiga

Toa nurgast jõllitas mind üks priske kodupeet, mille ema mulle just hiljuti saatnud olin. Mõtlesin, et seekord pean sellest midagi põnevamat valmistama. Kuna olin ostnud ka just ühe piraka juurselleri ja kartulit, pidi üks rikkalik juurviljapirukas ahju rändama. Pikalt nuputasin ka pirukapõhja üle, aga jäin ikkagi vana hea pärmitaina juurde, mis sisaldab ka rohkelt täisterajahu. Et pirukas mahlasem oleks, tegin juurviljade alla petersellikreemi, mille põhikoostisaineks olid loomulikult päevalilleseemned .
Kui piruka juurde serveerida veel ka üks kausitäis vürtsikat suppi, ongi üks suurepärane eine sündinud. Pirukat süües mõtlesin, et vürtsika armastajale sobiks kindlasti ka variant, kui igale köögiviljareale veel üks adžikariba niristada.

PS! Juurikad võid juba eelmisel õhtul valmis keeta.

Kaalika-läätsepirukad

Mul tekivad päris paljud toitude ideed öösiti, kui ma voodis enne uinumist laman. Nii ka nende pirukatega. Kuna ma olin just eelmisel päeval ülihead läätse-kaalikasuppi valmistanud, siis ei saanud mul sellest kooslusest küll. Kaalikas on üldse viimasel ajal minu suureks-suureks lemmikuks saanud ning kindlasti on oodata veel mõnda uut kaalikaretsepti. Need pirukad on väga ehedalt eestimaised, kuna läätsi söödi Eestis juba enne kartuli tulekut ja kaalikas on samuti alati au sees olnud. Lihtsam oleks muidugi üks suur plaadipirukas teha, aga mul oli seekord kinnisidee just väikesed pirukakesed küpsetada. Nendest said täiesti suurepärased ampsud! Minu kallim igatahes kiitis pirukaid taevani. Nende tegu on just paras nädalavahetusel ette võtta ja kindlasti sobivad need imehästi ka näiteks piknikule kaasa võtta.

Kreemjas kapsa-tomatipirukas

Mul on juba üsna pikka aega ühe maitsva kapsapiruka isu olnud. Tahtsin teha natuke rikkalikuma ja toekama täidise. Seetõttu lisasin ka paraja portsu vana head päevalilleseemne kreemi, mis teeb täidise mõnusalt kreemjaks ja "munaseks". Nuputasin pikalt ka põhja üle, aga jäin ikkagi pärmitaina peale. No on üks väärt tainas, eriti kui teda rikastada näiteks täisterajahuga. Valmib soodsalt ja tegelikult väga lihtsalt ning rasvaine kogus on minimaalne.

Pirukas ise sai tõeliselt toitev ja just selline, millest unistasin. Kergelt krõbe aga parajalt kohev põhi ja toekas kreemjas täidis. Peale veel hakitud rohelist sibulat ja kõrvale kausike kuuma tomatisuppi ning ongi kõht täis ja meel rõõmus.

Lehttaina pirukad porgandi, riisi ja päikesekuivatatud tomati täidisega

Need võrratud pirukad on minu menüüs ja cateringis juba aastaid olnud. Mõtlesin, et ei saa nii head retsepti jagamata jätta. Need õnnestuvad iga kord ning on siiani kõigile maitsenud. Täidis on väga maitseküllane ja mahlane. Neid on ka lihtne valmistada ja hea näiteks kooli või tööle kaasa haarata.

Praekapsa-tofupirukas

Praekapsas ise on väga maitsev, nii-et esimese hooga sõin seda lausa otse purgist. Seejärel otsustasin aga korraliku praekapsapiruka küpsetada, mis on mõnusalt rammus ja jõuluhõnguline. Praetud tofukuubikud ja krehvtine kapsas sobivad siin lihtsalt võrratult. Ideaalne jõuluaja suupoolis!

Lihtsad porgandipirukad lehttainaga

Ütlen kohe ausalt ära, et selle retsepti idee peale tuli minu kallim juba paar aastat tagasi. Olime oma sõpradel külas ning meil oli pakk lehttainast ja ports porgandeid. Nii sündiski see vahva idee teha sellised väikesed pirukad, kus viinerite asemel hoopis maitsvad porgandid. Ma südamest armastan selliseid lihtsaid, soodsaid ja hõrgutavaid retsepte. Porgand oma täies hiilguses, nii magus ja mahlane. Lisa veel täidisesse värske hakitud till ja oledki endale märkamatult 4 pirukat järjest söönud.

Kreemjas suvikõrvitsa- ja seenepirukas tofu-maapähklikattega.

Ma olen viimasel ajal liiga palju pastat manustanud ning tekkis tahtmine midagi täiesti uut proovida. Eriline isu oli mul ühe toitva ja soolase piruka järele. See pirukas on tõepoolest midagi erilist. Täisterapõhi, kreemjas sisu suvikõrvitsast, praetud seentes ja päevalilleseemne-hernekreemist ning kõik see on kaetud krõbeda tofu-soolatud maapähkli kattega. Pean tunnistama, et just tofu-pähklikate oli minu suur lemmik. Kindlasti proovin seda ka mõnes teises toidus kasutada. Peale pirukatüki söömist mõtlesin, et siia sobiks veel ideaalselt kõrvale üks mahlane tomatisalat.

umbes 25 suurt pirukatükki ehk terve suur plaaditäis

Enne selle pirukavalmistamist leota päevalilleseemneid paar tundi või üle öö!

Täisterajahuga pirukapõhi:

• 30 g presspärmi
• 250 ml käesooja vett
• näpuotsaga soola
• 1 tl pruuni suhkrut
• 200 g valget nisujahu
• 300 g täistera nisujahu (Graham)
• 2 tl õli

Sega pärm käesooja vee, soola ja suhkruga. Lisa jahud. Sõtku tainast kas kausis või jahusel laual edasi. Lisa õli ning sõtku veel. Jäta tainapall kaussi puhta räti alla sooja kohta kerkima (kuni tainas on kerkinud poole suuremaks). Samal ajal, kui tainas kerkib, saad ette valmistada pirukatäidise!
Sõtku veel natuke tainapalli (vajadusel lisa jahu kui liiga käte külge kinni jääb) ning seejärel rulli tainas laiemaks. Tõsta lapik taigen õliga määritud ahjuplaadile ning venita ja silu taina ääred ahjuplaadi äärteni.

Pirukakate:

• 1 suur suvikõrvits (mul kaalus lausa 500 g)
• 400 g värskeid või külmutatud rohelisi herneid
• 150 g päevalilleseemneid (leota paar tundi või üle öö)
• 500 g värskeid šampinjone
• natuke õli praadimiseks
• soola ja pipart vastavalt maitsele
• 100 ml vett
• rohelist sibulat garneeringuks

Pane ahi 200 kraadi juurde kuumenema. Samal ajal koori köögiviljakoorijaga suvikõrvits, nii-et saad kausitäie suvikõrvitsaribasid. Prae ribasid paar minutit kuumal pannil õlis koos natukese soola ja pipraga. Viiluta šampinjonid ja prae neid samuti paar minutit kuumal pannil õlis koos natukese soola ja pipraga. Kurna päevalilleseemned, lisa rohelised herned, vesi ja vastavalt maitsele soola ning püreesta saumiksri, blenderi või köögikombainiga ühtlaseks püreeks. 

Tofu-maapähklikate:

• 250 g kõva tofut
• 6 sl soolatud ja röstitud maapähkleid

Murenda tofu sõrmedega ja lisa purustatud maapähklid. Sega segamini.

Nüüd määri päevalilleseemne-hernekreem ühtlaselt laiali rullitud ja õlitatud ahjuplaadile asetatud tainale. Lisa praetud suvikõrvitsaviilud ja šampinjonid ning kõige peale raputa tofu-maapähklisegu. Küpseta pirukat 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Lase enne serveerimist 10 minutit jahtuda. Kõrvale sobib ideaalselt värske tomatisalat või mõne leemene supp.

Krõbedad kevadrullid

Käisime eile emaga taas veredoonoriks ning peale vereloovutamist suundusime kohalikku Konsumisse, kust plaanisime turgutamiseks granaatõunamahla ja puuvilju osta. Ema märkas sügavkülmaletis filotainast, mis oli veel soodushinnaga (natuke üle kahe euro). Kuna mul oli juba ammu plaanis ise kodus kevadrulle teha, siis filotainas leidis kiiresti tee ostukorvi. Kodus oli täidiseks kapsas, porgand ja küüslauk olemas, ostsin veel lisaks šampinjone ja jupi ingverit.

Äärmiselt vajalik on veel ka mainida, et sõime eile lõunaks mahlast pastasalatit päikesekuivatatud tomati pestoga ja õhtuks keedukartulit koorese kukeseenekastmega. Mmm...

Aga tagasi kevadrullide juurde. Kuna mulle eriti ei meeldi toitu frittida, siis otsustasin neid hoopis ahjus küpsetada. Tulemus jäi suurepärane - pealt krõbe, seest pehme. Tasub tõesti katsetada!

Lihtne porgandi plaadipirukas lehttainaga

Kui ma kokkasin kiiret ja lihtsat rabarberikooki, jäi mul pool lehttaigent üle. Olin ostnud just kotitäie värskeid noori porgandeid ning tekkis suur isu ühe mahlase porgandipiruka järele. Täidis on meie peres juba ajast aega sama olnud, ainult taignad on mõnikord vahetunud. Enamasti teeme sellist pirukat kulebjaaka stiilis pärmitaignaga, kuid seekord maandus täidis olude sunnil lehttaigna peale. Tulemus oli väga maitsev ning pirukas kadus vaagnalt imekiirelt.

Isetehtud krõbedad vareenikud

Ma ei saa aru, miks ma rohkem vareenikuid ei kokka? Taigen on ju niivõrd lihtne ja täidiseks saab lisada mida iganes: eilset risottot, kartuliputru, sojahakkliha-sibula segu või nagu mina - eilset hernepasteeti. Need vareenikud maitsevad väga hästi ka keedetult.

Läätsepirukas

See rikkalik läätsepirukas on olnud absoluutne hitt minu pere, sõprade ja cateringi menüüs juba aastaid. Mõnusalt toeka kattega pirukas sobib lausa pearoaks. Läätsed, marineeritud kurk, suvikõrvits ja karripulber sobivad imehästi kokku. Ahjust tulnud pirukale võib peale puistata veel ohtralt värskelt hakitud peterselli.

Seente ja tomatiga täidetud Pita sai

Mina soovitan sellist täidetud saia tööle või kooli kaasa teha. Näiteks eelmisel õhtul kokkad valmis, paned õhukindlasse kaanega plastikkarpi ning seejärel külmikusse. Hommikul hea kohe kaasa haarata. Kui oodata ei jõua, võib juba teel olles ära süüa :)

Sibula ja tomati ürdipirukas

Ühel täiesti argiselt pimedal teisipäeva õhtul tahtsin midagi erilist süüa teha. Sellist hästi lõhnavat ja maitsvat. Ja see toit pidi just ahjus sündima, kuna olin ostnud endale vahva ümmarguse ahjuvormi. Kuid mul ei olnud kodus pärmi ja midagi erilist, mida pitsa või piruka peale panna. Proovisin teha ülimalt lihtsat tainast, mis koosneks ainult jahust, küpsetuspulbrist, maitseainetest ja veest. Ja nagu võluväel see õnnestuski.