Rohelise oa ja seene kaste kookospiimaga (GV)

See on üks tõeline tervislik kiirtoit. Viskad riisinuudlid keevasse vette pehmenema ja samal ajal teed pannil kiirelt kastme valmis. Mulle meeldib, et antud kaste on pigem vedelam ja supisem. Haakub riisinuudlitega suurepäraselt. Kui soovid paksemat kastet, lisa natuke kartulitärklist või kikerhernejahu. 

Oa-tomativorstid stoovitud porgandite ja hernestega

Vahel tahaks taimseid kotlette hoopis vorstikujul süüa ja kes seda keelata saab? Tuleb lihtsalt maitsev kotletitainas valmis teha, vorstikesed vormida ja pannil krõbedaks praadida. Kõrvale tahtsin ilmtingimata keedukartuleid ja vanu-häid stoovitud porgandeid ja herneid. Kokku sai üks hästi mõnus retrohõnguline õhtusöök. Väike tähelepanek - ükskord proovisin neid vorste ka ahjus küpsetada ning välja tulid oaküpsised. Seetõttu soovitan ikkagi praadimist. Jääb palju parem ja mahlasem.

Mida teha oma aia andidest ehk toidud värsketest köögiviljadest

Modell: minu ema aed
Fotod ja retseptid: mina

Kui kuuldakse, et ma elan maal, siis on üks kõige esimesi küsimusi tavaliselt, et kas mul oma aed on? Ja mida ma seal kasvatan? Aga alati pean ma ütlema, et veel ei ole, kuna oleme üsna ringiliikuva eluviisiga ja pole veel jõudnud. Ning pealegi on minu emal suurepärane ja rikkalik aed, millega ta on nii palju vaeva näinud. Selle aia andidest on kogu meie perel alati terve suve ja sügise rõõmu. Ema kasvatatud värsketest köögiviljadest tehtud hoidised on aga talvised hitid.

Moussaka lasanje karulaugupestoga

Kuidas aru saada, et sinu lapsest saab tulevikus toidublogija? Siis, kui ta alla kümneaastasena küsib oma tädi käest, kuidas karulauku toidus kasutada. Minu tädi elab Tallinnas ja karulauk on seal alati rohkem käepärasem olnud. Lõuna-Eesti tüdrukuna tundusid minu tädi jutud karulaugust nii eksootilisena.

Vrapid küpsetatud spinati-seesamipallide ja sidrunise päevalilleseemnekastmega

Märtsikuu. Peaaegu nagu kevad, aga samas pole ka. Õnneks on päevad juba pikemad ja valgemad, mille üle olen ma nii rõõmus. Oi, kuidas ma igatsesin päevavalgust! Aga lund ja külma veel jagub. Näiteks ei käinud me kaheksa päeva toidupoes. Tee oli põhimõtteliselt kogu lumehunniku tõttu läbimatu ja see ei olnud seda vaeva väärt. Kui oleks väga vaja olnud, küll oleks ka retke ette võtnud. Mul on peaaegu alati paras ports toitu varutud. See komme on maal elamisega külge jäänud. 

Nii-et kaheksandal päeval praadisin lõunaks meie viimased kartulid ja kõrvale tegin neid herne-kapsapihve. Söök sai väga maitsev. Tihtilugu on nii, et kõige soodsamast ja lihtsamast toorainest saab väga väärt eineid meisterdada ja mõnigi kord on sellisel moel erakordselt hea retsept sündinud. Igatahes kui olime lõunasöögi lõpetanud, kuulsime väljas lumesahka. Elagu värske kraam! Lõime oma vanale Volvole hääled sisse ja võtsime suuna toidupoe poole. Varusin kõike vajalikku ja krabasin ka hoolega värskeid aedvilju ja puuvilju. Tahtsin süüa midagi eriti värvilist!

Vürtsikas vegan Tex-Mex burger

Iga kord, kui ma loon uue maitsva taimse kotleti retsepti, mõtlen, et nüüd on kõik. Enam paremaks minna ei saa. Nagu näiteks nende oa-suvikõrvitsakotlettide ja pirakate peedikotlettidega. Need on meie peres juba pikka aega suured lemmikud ja pidevalt kordamisel. Ning vaadates nende retseptide kommentaare ja statistikat, siis maitsevad toekad taimsed kotletid ka teile väga! Aga nüüd tervitan ma oma lemmikute rivvi uhiuut säravat liiget: see suurepärane vürtsikas Tex-Mex burger. Muide, ma sain alles hiljuti teada, et Tex-Mex on lühend Texase ja Mehhiko köögi kooslusest. Aga parem hilja, kui mitte kunagi! Päritolu tõttu kohtab Tex-Mex retseptides tihti vürtsikaid maitseid, ube, avokaadosid ja maisi. Nagu ka siin suurepärases burgeris.

Maguskartuli ja riisinuudli supp brokoli ja valgete ubadega

Mul on talvehooajaga segased tunded. Ma ei fänna üldse seda vähest päevavalgust, aga seevastu on nii palju toredaid tubaseid toimetusi, mis mulle rõõmu valmistavad. Näiteks:

Sidrunimekiga tomati ja lillkapsa pasta

Kui hakkab lähenema lõuna ja minu hommikusest tatrapudrust ja smuutist on juba tükk aega möödas, hakkan ma uuele toidule mõtlema. Pasta on hästi tihti üks esimesi ideid, mis mul pähe tuleb. Ka pastaroa saab muuta mõnusalt tervislikuks - lisa lihtsalt hunnik köögivilju ja ube. Nagu näiteks siinses sidrunimekiga tomati ja lillkapsa pastas. Üle poole koostisainetest moodustab siin lillkapsas, mis sisaldab mehiselt C-vitamiini. Lisa veel peoga valgurikkaid ube ja ülimalt hõrgu maitse ja lõhnaga sidrunit ning sul on taas üks super taimne lõuna- või õhtusöök.

Lillkapsas on minu köögis sel aastal tõeliseks staariks saanud. Pea iga kord rändab see toidupoes mu ostukärusse. Lisaks olen ma selle aja jooksul loonud mitu uut ja maitsvat lillkapsaretsepti ning seda võrratut köögivilja tõeliselt hindama hakanud. Näiteks meeldib mulle seda ka toorelt näksida ja toorsalatites kasutada. Eriliselt hästi sobib see kokku tomatiga.

Aga tagasi selle pasta juurde. See on ideaalne argiõhtu eine, kuna valmib kõigest 20-minutiga. Pastat ei pea isegi kurnama, kuna see podiseb koos maitsva leemega küpseks ja mahlaseks. Sellisel viisil valmistatud pastal on üks väga suur pluss lisaks sellele, et see on ülimaitsev - pasta püsib kaua mahlane ja ei kuiva nii ruttu ära. 

Pirakad peedikotletid

Ükskord pidi ju see päev tulema, kui minu klassikaks saanud oa-suvikõrvitsakotlettidele tekib tõsine konkurents. Pole hullu midagi, viimased hoidsidki trooni juba liiga kaua. Ma pean siin postituses ikka tõsiselt sõnu valima, et need imeliselt maitsvad ja mahlased taimsed kotletid õiglase kirjelduse saaksid.

Minul ja mu kallimal on üks ääretult tore traditsioon. Igal aastal, kui meil on sünnipäev, valmistab üks meist sünnipäevalapsele hiiglasliku vegan burgeri. See komme sai alguse juba aastaid tagasi ja iga kord muutuvad burgerid järjest pirakamaks. Ükskord oli kotlet burgeri vahel nii perfektne, et ma pidin lausa tema käest saladused välja uurima. Ta nimelt kasutas kotletitainas purgiube ja kikerherneid korraga. See on täiesti geniaalne! Oad on suurepärased sidujad ja hoiavad kotletid parajalt mahlasena. Kikerherned seevastu teevad kotleti tekstuuri tugevamaks. Pane need kaks kokku ja sul ongi ideaalne kotletitainas.

Aga miks need peedikotletid nii erilised on? Esiteks - need on tehtud ideaalsest kotletitainast. See tähendab, et kotletid on piisavalt mahlased, aga mitte pasteedised ega ka kuivad. Ühesõnaga perfektsed. Teiseks - neid on lihtne valmistada. Ei mingit leotamist ega keetmist. Lihtsalt teed kaunviljad kätega pudiks, lisad hakitud köögiviljad, riivitud toore peedi, maitseained ja jahu. Seejärel vormid kotletid ja praed. Kolmandaks - need sisaldavad marineeritud kurki! Millegipärast tuli mulle pähe lisada tainasse marineeritud kurgi tükikesi ja see oli parim otsus. Pisikesed krõmpsud ja mahlased pärlid. Ja neljandaks - need kotletid on ülimaitsvad ja ülisuured. Mida veel üks hing tahta võib? Need lihtsad ja maitsvad burgerid juba hüüavad su nime. Anna neile võimalus ja tee oma meel ja kõht rõõmsaks!

Enne kotlettide praadimist, ära unusta piiluda siia postitusse, kus õpetan ideaalseid kotlette tegema.

Tomati-riisinuudlisupp satayga

Keetsin meile lihtsalt lõunaks potitäie suppi kodus leiduvast ja see sai NII maitsev, et kokkasin seda ruttu uuesti. Seekord panin ka retsepti täpselt kirja. Ma olen kaalikat ennegi taevani kiitnud ja ka siin lehel on mitu head kaalikaretsepti. See juurvili annab lihtsalt nii mõnusa õrnalt magusa puljongi ja sellepärast kasutan ma seda väga tihti just suppides. Enamjaolt täitsa kartuli asemel. Lisaks leidus mul ka riisi niitnuudleid, tomatipastat, satay kastet ja loomulikult ube. Mul on kodus alati terve laadung ube olemas. Eks ikka selleks, et saaks maitsvaid ja toitvaid oaroogi valmistada.

Satay kaste on minu üsna värske lemmik. Esimesena kasutasin teda nende mõnusate kartulisteikide juures. Vahepeal olen teda lisanud nii riisi- kui ka pastaroogadesse ja nüüd proovisin ka supi sees ära. Kaste on rammus, kreemjas, maapähkline ja soojade vürtsidega. Siia supi sisse sobib ta valatult, eriti kui tomatipasta lisab tasakaalustamiseks natuke hapukust. Kui sul ei õnnestu poest satay kastet leida, võid proovida ka maapähklivõiga. 

Juurde serveerisin lihtsalt rukkileiba sidrunise oapasteedi, küpse tomati ja natukese oliiviõliga. Potitäis sai üsna ruttu otsa, kuigi koguseliselt jagub seda suppi kuuele inimesele. Eks sõber aitas ka kaasa ja temal jagus samuti supi jaoks häid sõnu. Nüüd ei jää muud üle, kui ise järele proovida! :)

Värske salat küpsetatud oapallide ja maheda sinepikastmega

See salat on midagi tõeliselt erilist. Ma ei saa sellelt fotot lihtsalt silmi ära. Hunnik värvilisi värskeid köögivilju, küpsetatud gluteenivabad oa-seemnepallid ja kõige peal kreemjas ja mahe sinepikaste. Võrratu kooslus! Tavaliselt on minu igapäevased salatid oma olemuselt hästi lihtsad, aga mõnikord meeldib mulle ka natuke põnevamaid variante katsetada. Lillkapsa ja tomati kombot salati vormis olen juba mõnda aega söönud. Mulle väga meeldib, kuidas tomati magushapukus sobib nii hästi krõmpsuva lillkapsaga. Lisa värviks veel rediseid ja ports spinatit ning sul on üks imeilus ja tervislik salat.

Tundsin, et see salat võiks sisaldada ka natuke lisaproteiine. Seetõttu otsustasin teha oa-seemnepalle. Nende valmistamine võtab ainult 10 minutit! Tahtsin palle seekord küpsetada, mitte praadida. Tavaliselt kui ma olen ahjus taimseid kotlette või palle küpsetanud, on tulemuseks kuiv soolane küpsis. Tänan, ei! Seekord avastasin mooduse, kuidas valmistada neid nii, et maitsvatest pehmetest pallidest ei jääks järgi oaküpsised. Tuleb lihtsalt küpsetada neid kõrgel temperatuuril vähe aega. Niimoodi küpsevad nad piisavalt, et hoida ilusasti koos, aga ei kuiva seest ära. Kindlasti hakkan ma neid tihti valmistama ja lisan pallikesi vrapi vahele, pastaroale või riisitoidule.

Kastmeks otsustasin teha ühe oma suure lemmiku - külma sinepikastme. Sarnane kaste teeb oma debüüdi ka selles retseptis, aga seekord ei kasutanud ma apelsinimahla ja lisasin suure peotäie hakitud värskeid ürte. Tumedat suhkruroosiirupit kasutasin just seetõttu, et see sulandub suurepäraselt teiste koostisainetega kreemjaks kastmeks. Mõnusat nautlemist!

Pisikesed baklažaaniburgerid

Minu jaoks ei ole inimese elus kunagi liiga palju taimseid burgereid. Pole midagi imestada, et taimetoit.ee lehel nii rohkelt taimsete kotlettide retsepte on. Ma kokkan ise regulaarselt nende järgi ja muidugi meeldib mulle ka uusi kotlette välja mõelda. Ning kui ma satun välja sööma ja seal on menüüs taimne burger, siis ma alati tellin selle. Mulle lihtsalt meeldib selline vana hea klassika taimses kuues. Nii-et kui sa tahad mind rõõmsaks teha, kokka mulle taimne burger ja ma olen sulle alati tänulik :)

On mitmeid viise, kuidas sünnib üks eriti hea vegan burger. Kõigepealt on vaja head kotletiretsepti. Kotlet peab olema hästi maitsestatud, mahlane ja hoidma kenasti koos. Ma olen vahepeal püüdnud taimseid kotlette ka ahjus küpsetada, aga siis jäävad nad palju kuivemad ja meenutavad pigem küpsiseid. Küpsiseburger ei kõla just eriti isuäratavalt, aga rohke kastmega võib seegi söödav olla. Teiseks on sul vaja rohelist kraami. Minu lemmik on jääkapsas, kuna tal on nii mõnus krõmps ja mahlane tekstuur. Hästi sobivad ka spinat, tavaline lehtsalat ja porgandi-kapsasalat. Viimane tuletab mulle värvikalt meelde neid turskeid putkaburkse, mis alati kastmest tilkusid ja mida nii mõnigi kord pidi hoopis kahvliga sööma. Kaste on ka tähtis. Mulle väga meeldib päevalilleseemne hapukoor või siis lihtsalt kvaliteetne ketšup ja mahe sinep. Viimasena on sul vaja burgerikukleid. Mina eelistan erinevaid katsetada.

Seekord märkasin ma poes neid pisikesi rukkikukleid. Tõesti super, et Eestis on suur leivaliste valik erinevate jahude ja seemnetega. Nii-et need väikesed rukkikuklid lendasid kiiresti ostukorvi. Lisaks märkasin ilusaid baklažaane, millest otsustasin kotletid meisterdada. Tulemus oli ääretult maitsev. Krõbedad ja mahlased baklažaani-oakotletid, rukkikuklid, natuke ketšupit ja mahedat sinepit ning krõmpsuvat jääkapsast. Muidugi võib sellest retseptist ka suuri burgereid teha, aga väikeseid oli vahelduseks nii lõbus teha ja süüa!

Krõbedad kaalika-oapallid

Minu süda kuulub kaalikale, selles pole kahtlustki. Üks minu lemmiksuppe on see sidrunimekiga kaalika ja punase läätse supp ning ma panen seda suurepärast juurikat isegi pirukate ja kartulipudru sisse. Ja nüüd need krõbed kaalika ja oapallid...VAU! Lihtsalt V A U! Ma tean, nii üle vindi reaktsioon, aga need väikesed pallikesed väärivad seda. Ma kohe teadsin, et kaalikas ja uba moodustavad hea kombo ning serveerida neid krõbedate pallidena? Perfektne. Parim osa on veel see, et sellel retseptil on ainult neli põhikoostisainet. Kaalikas, oad, täisterajahu ja sibul. Kõik. Lisa sool ja sa saad kõige maitsvamad pallikesed üldse.

Kui sul pole aga tuju pisikesi palle vormida, tee sellest tainast hoopis kotletid. Igal juhul on need suurepärased. Aga väikeseid palle on lihtsalt nii vahva teha, vaadata ja süüa! Need sobivad suurepäraselt sinu vrapi vahele või eineleiva peale. Koos pasta, riisi või kartuliga. Või ükskõik millise teravilja või köögiviljaga. Lihtsalt tee neid ports valmis ja söö, kuidas hing ihaldab. Et kogemust veelgi rahuldustpakkuvamaks muuta, ära unusta neid natukese vegan majoneesiga serveerida. Lihtsalt taevalik!

Oa-ploomiraguu

Ma pühendan selle retsepti oma kallitele vanaemadele, kes olid mõlemad väga mälestusväärsed inimesed. Mul on olnud nendega kuhjaga toredaid hetki, loomulikult ka palju toidumälestusi. Kindlasti on neil oma osa selles, kuidas mina oma toite valmistan ja retsepte loon. Väga paljude toitude juured viivad tagasi minu vanaemadeni.

Minu arust on suurepärane oskus välja võluda imemaitsvaid toite lihtsatest toiduainetest. Mul on alati tegelikult väike hasart, et retsept saaks lisaks võrratule maitsele ka hästi lihtne ja parimal juhul ka väga soodne. See on kindlasti üks nendest toitudest. Raguuga meenub esimese asjana millegipärast liha-porgandipada. Aga raguud saab väga edukalt ka taimselt valmistada. Siinses retseptis saavad kokku magus porgand, tummine ploom, toekad oad, hapukas tomat ja muidugi loorber. Kus siis ilma loorberita? Mina olen seda pada söönud nii pasta kui ka kartuliga. Viimasega sobis ta veel eriti hästi. Aga miks just ploom? Mul oli tükk aega peas mõte valmistada taimset raguud. Nii ma siis mõtlesin, miks võiks olla roas selleks vajalikuks "kiiksuks". Kuivatatud ploom tundus kuidagi ainuõige valik oma tekstuuri ja maitse tõttu.

Koorene pajaroog suvikõrvitsa ja tšilliubadega

Mul oli veel põrandal kastis kaks pirakat ema saadetud suvikõrvitsat. Ühe hakkisin taimse bolognese kastme sisse ja teine sobib ülihästi kooresesse ja vürtsikasse pajarooga. Seda sobib serveerida peaaegu kõigega - riisi, pasta, kartuli või tatraga näiteks. Pealegi valmis see väga lihtsalt ja kiirelt, nii-et sobib kenasti argiõhtusse. Tegemist on üsna vürtsika roaga. Kui sa pole väga tuliste roogade fänn, siis võid tšillioad tavaliste purgiubade vastu vahetada.

Lisaks pean mainima, et kuna taimne nädalamenüü osutus väga populaarseks, siis on mul plaanis sel laupäeval ka uus menüü postitada. Kas oled juba midagi selle nädala menüüst valmistanud?

Küpseoad tomatikastmes

Eile käisin võrratul kevadisel jooksul. Õhtupäike kuldas lumest sulanud niite ja SOE tuul paitas põski. Olen küll südatalvel sündinud, aga ikkagi ei jõua alati kevadet ära oodata. Täiesti kaifin iga hommik seda, et päike on kõrgel ja tuba valgust täis ning õhtud järjest valgemad. Vahel näitab aga ilm veel hambaid ning selleks, et päris sooja kevadeni vastu pidada, pakun ühe väga kosutava, soojendava ja toitva roa retsepti. Need küpseoad said nii head, et minu isa võttis kohe mitu portsu ja olen seda oarooga hiljem korduvalt uuesti valmistanud. Toit on ikka hoopis teise maitse ja tekstuuriga, kui ta on pärast pannil hautamist veel mõneks ajaks ahju küpsema pandud. Eriti tomatikastmes road. Serveeri näiteks pasta, riisi, kartuli või tatra kõrvale. 

Oa-suvikõrvitsakotletid

Nende kotlettide retsept sündis suvel, kui oma metsatarekese juures toimetasime ning kõht tühjaks läks. Mul oli just käepärast jupp suvikõrvitsat ja purk ube ning nii need maitsvad kotletid sündisidki. Hetkel võin öelda, et need on vist ühed maitsvamad taimsed kotletid, mida ma valmistanud olen. Tekstuurilt, lõhnalt ja maitselt meenutavad üsna palju klassikalisi kotlette, mida minu vanaema ikka valmistas. Minu arust teeb need kotletid eriliseks ka see, et kotletitainas ei ole ühtlane mass nagu tavaliselt, vaid sisaldab sibula- ja suvikõrvitsatükikesi, mis kotletid eriliselt mahlaseks ja maitsvaks teevad. Kuna väga paljud on selle retsepti vastu huvi tundnud, siis nüüd on viimane aeg see lõpuks kirja panna, sest suvikõrvitsa hooaeg veel kestab.

Mahlased oa-peedikotletid

Kõik sai alguse sellest, et hommikul üles ärgates oli mul kõht hirmus tühi ja tahtsin midagi toekat. Õnneks olin ma eelmisel õhtul terve kilo põldube likku pannud, nii-et panin pool neist niisama keema, et hiljem erinevatele toitudele lisada ning teise poole otsustasin kotlettideks teha. Külmikus ootas ka 4 keedupeeti ning kuna peet on kotlettides alati maitsev ja mahlane lisand, sündisidki oa-peedikotletid. Pean ütlema, et retsept on üsna robustne, kuna tegelikult ei olnud mul plaanis selle toidu retsepti kirja panna. Kuna aga kotletid tulid tõeliselt maitsvad ja nägid ka ääretult ilusad välja, otsustasin neid kaunitare inspiratsiooni mõttes pildistada ja ka retsepti tunde järgi kirja panna. Koguseliselt tuleb neid terve suur kuhi, nii-et soovi korral võib esialgu ka pool kogusest teha.

Tomatine põldoa-sibulapada

See retsept on mu peas juba tükk aega pesitsenud. Eile õhtul võtsin asja käsile ja panin oad likku ning täna keetsin neist maitsva, toitva ja soodsa pajaroa. Muskaatpähkel lisab ääretult mõnusa maitsenüansi ning roog ise on niivõrd toitev, et kuigi mul oli alguses siia kõrvale plaanis ka riis keeta, siis loobusin sellest ja sõin toitu niisama. Üks võrratult lihtne ja toitev retsept, kuidas soodsaid ja valgurikkaid põldube ära kasutada.

Sandra stiilis vinegrett

Selle salati pühendan oma õele Hedvigule, kes on suurim vinegretifänn, keda ma tean. Seekord ei sisalda see mahlane hapukas-magus krõmpsuv salat mitte kartulit, vaid selle asemel punaseid ube ja päikesekuivatatud tomateid. Tulemuseks oli väga mõnus ja kerge vinegrett, pealegi äärmiselt lihtne valmistada. Ning värske hapukapsas on teadagi kõhule väga hea, kuna aitab taastada soolte mikrofloorat. Talvisel ajal kindlasti teretulnud suupoolis.