Kokkasin koos emaga: Kohevad mitmeviljakuklid

Kolmapäeval oli mul üks privaatne kokakoolitus, kus terve menüü oli jõuluteemaline. Kokkasime taimseid verivorste ehk norivorste, seitani steike, india pähkli koore kastet, ahjukartulit-bataati ürtidega ja muidugi seda imelist jäätise-piparkoogi-glögikokteili. Küll oli hea! Lisaks on mu ämm praegu korraks Eestis ja käisime perega neljapäeval Viljandis Amritas imelist pitsat nautimas. Nende "Fresco" pitsa vegan juustuga on perfektne. Täiesti tasuta reklaam praegu, sest nende pitsad, interjöör ja teenindus on super. Satuks vaid Viljandisse rohkem. Aga asume tänase retsepti juurde!

Kohevad kaneelirullid

Las ma pakun - sa oled raudselt ennast terve nädal kõvasti piitsutanud. Tööl rüganud või oma pere eest hoolitsenud või kõvasti trenni uhanud teha või põdenud ja muretsenud igasuguste asjade pärast või aias müttanud. Või kui sul on olnud rahulikum nädal ja sa ei ole jõudnud kõike teha, mida oleksid tahtnud, siis oled raudselt muretsenud, et sa neid asju pole teinud.

Aga praegu tasub kõigele korraks paus panna ja tainas kerkima panna. Sest need kaneelirullid on lihtsalt taevalikud. Pehmemad ja kohevamad kui su kõige pehmem padi. Magusad, hõrgud ja kaneelised. Täielik klassika, aga taimses kuues. Olen avastanud mõned nipid, kuidas kaneelirullid eriti head saavad:

Pannipitsa juustuse juurselleri ja kikerherne täidisega

Retsept asub postituse lõpus

Päris matsakas ja isuäratav tegelane, kas pole? Ma ikka tükk aega jõllitasin oma meistriteost, enne kui selle lahti julgesin lõigata. Kuidas ma selle retseptini jõudsin? Kõik sai alguse sellest, et tahtsin juba tükk aega teha retsepti koorese ahjus küpsetatud juurselleriga. Teiseks oli mul ammu plaanis pannipitsa retsept. Nii sündiski üks priske retsept, kus pannipitsa peal on korralikult juustust juursellerit ja taimset juustu. 

Võib tunduda, et tegemist on ühe väga keerulise toiduga. Tegelikult pole see seda üldse. Pean kindlasti üle kordama, et pärmitainast pole samuti vaja karta. See pärmitaina retsept on täiesti lollikindel ja õnnestub iga kord. Mulle meeldib pärmitainas kasutada täisterajahu ja nisujahu segamini, nagu väga paljudes mu küpsetistes. Siis saan korraga selle hea klassikalise tekstuuri ja maitse, aga samas on tainas ka sutsu tervislikum ja kiudainerikkam. Kui sulle kookospiima mekk ei meeldi, saad selle siin retseptis asendada näiteks sojakoorega, mis on neutraalsem. Samuti võid lisaks juursellerile või selle asemel katsetada erinevate köögiviljadega. Aga tegelikult on juurseller üks ääretult vahva ja alahinnatud juurikas. 

Juurvilja plaadipirukas petersellikreemiga

Toa nurgast jõllitas mind üks priske kodupeet, mille ema mulle just hiljuti saatnud olin. Mõtlesin, et seekord pean sellest midagi põnevamat valmistama. Kuna olin ostnud ka just ühe piraka juurselleri ja kartulit, pidi üks rikkalik juurviljapirukas ahju rändama. Pikalt nuputasin ka pirukapõhja üle, aga jäin ikkagi vana hea pärmitaina juurde, mis sisaldab ka rohkelt täisterajahu. Et pirukas mahlasem oleks, tegin juurviljade alla petersellikreemi, mille põhikoostisaineks olid loomulikult päevalilleseemned .
Kui piruka juurde serveerida veel ka üks kausitäis vürtsikat suppi, ongi üks suurepärane eine sündinud. Pirukat süües mõtlesin, et vürtsika armastajale sobiks kindlasti ka variant, kui igale köögiviljareale veel üks adžikariba niristada.

PS! Juurikad võid juba eelmisel õhtul valmis keeta.

Kaalika-läätsepirukad

Mul tekivad päris paljud toitude ideed öösiti, kui ma voodis enne uinumist laman. Nii ka nende pirukatega. Kuna ma olin just eelmisel päeval ülihead läätse-kaalikasuppi valmistanud, siis ei saanud mul sellest kooslusest küll. Kaalikas on üldse viimasel ajal minu suureks-suureks lemmikuks saanud ning kindlasti on oodata veel mõnda uut kaalikaretsepti. Need pirukad on väga ehedalt eestimaised, kuna läätsi söödi Eestis juba enne kartuli tulekut ja kaalikas on samuti alati au sees olnud. Lihtsam oleks muidugi üks suur plaadipirukas teha, aga mul oli seekord kinnisidee just väikesed pirukakesed küpsetada. Nendest said täiesti suurepärased ampsud! Minu kallim igatahes kiitis pirukaid taevani. Nende tegu on just paras nädalavahetusel ette võtta ja kindlasti sobivad need imehästi ka näiteks piknikule kaasa võtta.

Kreemjas kapsa-tomatipirukas

Mul on juba üsna pikka aega ühe maitsva kapsapiruka isu olnud. Tahtsin teha natuke rikkalikuma ja toekama täidise. Seetõttu lisasin ka paraja portsu vana head päevalilleseemne kreemi, mis teeb täidise mõnusalt kreemjaks ja "munaseks". Nuputasin pikalt ka põhja üle, aga jäin ikkagi pärmitaina peale. No on üks väärt tainas, eriti kui teda rikastada näiteks täisterajahuga. Valmib soodsalt ja tegelikult väga lihtsalt ning rasvaine kogus on minimaalne.

Pirukas ise sai tõeliselt toitev ja just selline, millest unistasin. Kergelt krõbe aga parajalt kohev põhi ja toekas kreemjas täidis. Peale veel hakitud rohelist sibulat ja kõrvale kausike kuuma tomatisuppi ning ongi kõht täis ja meel rõõmus.

Kreemjas suvikõrvitsa- ja seenepirukas tofu-maapähklikattega.

Ma olen viimasel ajal liiga palju pastat manustanud ning tekkis tahtmine midagi täiesti uut proovida. Eriline isu oli mul ühe toitva ja soolase piruka järele. See pirukas on tõepoolest midagi erilist. Täisterapõhi, kreemjas sisu suvikõrvitsast, praetud seentes ja päevalilleseemne-hernekreemist ning kõik see on kaetud krõbeda tofu-soolatud maapähkli kattega. Pean tunnistama, et just tofu-pähklikate oli minu suur lemmik. Kindlasti proovin seda ka mõnes teises toidus kasutada. Peale pirukatüki söömist mõtlesin, et siia sobiks veel ideaalselt kõrvale üks mahlane tomatisalat.

umbes 25 suurt pirukatükki ehk terve suur plaaditäis

Enne selle pirukavalmistamist leota päevalilleseemneid paar tundi või üle öö!

Täisterajahuga pirukapõhi:

• 30 g presspärmi
• 250 ml käesooja vett
• näpuotsaga soola
• 1 tl pruuni suhkrut
• 200 g valget nisujahu
• 300 g täistera nisujahu (Graham)
• 2 tl õli

Sega pärm käesooja vee, soola ja suhkruga. Lisa jahud. Sõtku tainast kas kausis või jahusel laual edasi. Lisa õli ning sõtku veel. Jäta tainapall kaussi puhta räti alla sooja kohta kerkima (kuni tainas on kerkinud poole suuremaks). Samal ajal, kui tainas kerkib, saad ette valmistada pirukatäidise!
Sõtku veel natuke tainapalli (vajadusel lisa jahu kui liiga käte külge kinni jääb) ning seejärel rulli tainas laiemaks. Tõsta lapik taigen õliga määritud ahjuplaadile ning venita ja silu taina ääred ahjuplaadi äärteni.

Pirukakate:

• 1 suur suvikõrvits (mul kaalus lausa 500 g)
• 400 g värskeid või külmutatud rohelisi herneid
• 150 g päevalilleseemneid (leota paar tundi või üle öö)
• 500 g värskeid šampinjone
• natuke õli praadimiseks
• soola ja pipart vastavalt maitsele
• 100 ml vett
• rohelist sibulat garneeringuks

Pane ahi 200 kraadi juurde kuumenema. Samal ajal koori köögiviljakoorijaga suvikõrvits, nii-et saad kausitäie suvikõrvitsaribasid. Prae ribasid paar minutit kuumal pannil õlis koos natukese soola ja pipraga. Viiluta šampinjonid ja prae neid samuti paar minutit kuumal pannil õlis koos natukese soola ja pipraga. Kurna päevalilleseemned, lisa rohelised herned, vesi ja vastavalt maitsele soola ning püreesta saumiksri, blenderi või köögikombainiga ühtlaseks püreeks. 

Tofu-maapähklikate:

• 250 g kõva tofut
• 6 sl soolatud ja röstitud maapähkleid

Murenda tofu sõrmedega ja lisa purustatud maapähklid. Sega segamini.

Nüüd määri päevalilleseemne-hernekreem ühtlaselt laiali rullitud ja õlitatud ahjuplaadile asetatud tainale. Lisa praetud suvikõrvitsaviilud ja šampinjonid ning kõige peale raputa tofu-maapähklisegu. Küpseta pirukat 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Lase enne serveerimist 10 minutit jahtuda. Kõrvale sobib ideaalselt värske tomatisalat või mõne leemene supp.

Kokkasime emaga natuke...

Sügis on minu kõige-kõige lemmikum aastaaeg. Täna oli selline hästi mõnus vihmane ja sombune sügisilm ning otsustasime emaga kokata. Lihtsalt niisama. Perele söögiks. Ja täiesti märkamatult kokkasime kokku kaheksa tundi. Õnnestus ka mõned pildid teha ning soovin teiega jagada meie mõnusat kokkamispäeva.

Läätsepirukas

See rikkalik läätsepirukas on olnud absoluutne hitt minu pere, sõprade ja cateringi menüüs juba aastaid. Mõnusalt toeka kattega pirukas sobib lausa pearoaks. Läätsed, marineeritud kurk, suvikõrvits ja karripulber sobivad imehästi kokku. Ahjust tulnud pirukale võib peale puistata veel ohtralt värskelt hakitud peterselli.