Seene-tomatikaste tilliste ahjukartulitega

Mäletan, et minu vanaema Linda tegi imelisi ahjukartuleid. Ta küpsetas neid alati tervelt ja puuahjus. Ootasin nii väga hetke, kunas mamma läheb pajakinnastega suure puuahju juurde ja tõmbab sealt välja säriseva ahjupanni kuldpruunide kartulitega. Eriti mõnus oli see hetk, kui oli talvine õhtu ja olime just üle õue saunast tulnud. Siis istusime kõik suure köögilaua taha ja lasime heal maitsta. Ahjukartulites on midagi väga erilist. Iga kord, kui ma neid valmistan, ei jõua ma kartulite küpsemist ahjuklaasi taga ära oodata. Eriti, kui neid saab serveerida mõnusa seene-tomatikastmega. Retsept pärineb minu raamatust "Taimsed õhtusöögid". Rohkelt taimseid jõulutoitude retsepte leiat SIIT!

Peedisalat isetehtud india pähkli majoneesiga

Ise ka ei usu, aga taimetoit.ee saab 2.juunil 15-aastaseks! Seda kohe peab tähistama. Teid on siin selle aja jooksul käinud üle 7 500 000 korra! Elagu köögiviljad, ausõna. Abikaasa just siit kõrvalt ütles, et ära unusta siis kirjutada, kui väga sa seda salatit armastad. Kohe kindlasti jõuan selle juurde. Aga. Ma avastasin, et mul on veel nii palju retspte jagada. Nad kohe kibelevad järjest siia lehele.

Nüüd selle juubelisalati juurde. Esiteks, ma armastan peete. Eelmisel aastal kasvatasin ma lausa ise terve peenratäie pirakaid punaseid juurikaid. Pooled pistis vesirott nahka, aga ülejäänud poolest jagus igasugusteks maitsvateks peeditoitudeks. Ma mõtlesin, et kõige õigem oleks juubelit tähistada mulle hästi omase toiduga. Roaga, mis on soolane ja mis sisaldab peeti. Tordid jäävad teiseks korraks.

Teiseks, seda salatit tegin ma lisaks kartulisalatile oma isa suvisele sünnipäevale. Tahtsin seekord majoneesi täiesti ise teha ning kuna pähklid ja seemned on siiani kastmete näol suurepäraseid tulemusi andnud, otsustasin taas india pähklite kasuks. Lihtsalt hullutavalt maitsev! Ning kui head majoneesisalatid sellega saavad. Nagu vanaema tehtud, ausõna. Millegipärast küsis mitu inimest salatit maitstes, et kas siin on juustu ka sees. India pähklitel juba on see omapära, et neil on õrnalt juustune mekk. Peet ja majonees on ka alati kokku sobinud. Lisa veel marineeritud kurki ja ongi võrratu peolaua salat olemas!

Mõnusalt tummine läätsesupp lillkapsaga

Kui ma siin blogis alla kerin, siis näen, et viimase retsepti postitasin ligi neli aastat tagasi! Täna seda maitsvat läätsesuppi keetes ja pildistades oli kohe natuke närv sees. Et kas ikka õnnestub kõik ja...Aga näen, et teid käib siin endiselt rõõmustavalt palju. Ja taimne toit on endiselt ka minu suur armastus. Nii-et selle tänahommikuse kätevärina võib lugeda ka suureks elevuseks. Sest tõesti, nii suur rõõm on siia jälle postitada. Näen, et vastavalt hooajale, rokib siin blogis praegu see imeline rabarberikook. Aga kuna ilmad on praegu jahedad ja vihmased, siis äkki kulub ka üks kosutav taimne supp ära?

Meie pere Mulgi puder

Ma olen sündinud ja üles kasvanud Lõuna-Eestis. Praegugi elan siin ja ei kujutagi nagu teisiti ette. Lõunal lihtsalt on kuidagi eriline koht minu südames. Peaaegu kõik minu taimetoidukoolitused leiavad aset Tallinnas ja ma sõidan alati rõõmuga neid läbi viima, aga peale koolitust on nii mõnus oma metsatarre tagasi tulla. Isegi, kui kell on kolm öösel. Mulgimaa ja Valgamaa on mulle eriti südamelähedased ja seetõttu ei ole ka siit pärit toidud mulle võõrad. 

Praekartulid "munaga"

Ma tulin just oma aerusurfilauaga sõitmast ja ujumast ning nii mõnusalt värske on olla! Kalade tähtkujus inimese jaoks on see veepealne taevas. Veemõnud ja üldse värske õhk ajavad kõhu alati hirmsasti tühjaks. Antud kartuli panniroog on sellisteks puhkudeks ideaalne. Kiire, toitev, maitsev ja soodne. Üks hästi hea nipp suveks ja üldse ajaks, kui ei viitsi väga kokkamisega tegeleda - keeda potitäis koorega kartuleid ja hoia neid külmas. Siis saad iga hetk neid praadida või hoopis kiire kartulisalati kokku keerata. 

Taimne "lõhe"supp

Tervitused Monacost! Ilm teeb siin praegu igasugu trikke ja ma ei olnudki siin siiani kunagi vihma näinud. Eile aga ladistas pööraselt, äike sähvis, tuul ulus ja jahid õõtsusid sadamas üles-alla. Meie burgeriisu oli aga peatamatu, sest olin lugenud, et lähedal asuvas Stars 'N' Bars'is olla vegan menüü. Lisaks siinsele vihmale oli ka spordibaari külastus minu jaoks esimene kord. Mäletan isegi, et kunagi oli siin rahvast murdu, aga nüüd oli seal pigem rahulikum. Meid juhatati teise korruse lauda ja ette anti moodsad digimenüüd tahvelarvutil. 

Kartulirösti burgerid tilli-mädarõikakastmega

Ilusat viimast vana-aasta päeva, armsad kokkajad! Kuke aasta perutas sellise kiirusega, et ausalt öeldes on lausa üllatav, et see juba otsakorral on. See aasta oli eelkõige muutuste aasta. Ka reisimise aasta, sest käidud sai nii Nepalis kui ka Monacos. Taas oli see ka raamatuaasta, sest andsin välja järjekordse kokaraamatu, seekord gluteenivabadest taimetoitudest. Osaletud sai mitmes toredas projektis ja loodud sai palju uusi retsepte. Ka Neoandertalsi uue albumi trummid mängisin sisse, nii-et uuel aastal on uut muusikat oodata. Minu 2017 sisaldas väga palju erinevaid emotsioone ja tuletas tugevalt meelde, mis on tähtis ja mis mitte. Ootan huviga, mida on pakkuda 2018.aastal ja loodan, et see on nii minu kui ka teie jaoks helge!

Krõbedad seesami-küüslaugukartulid

Tere märts! Ehk tere kevad? No peaaegu. Pole üldse palju enam jäänud, et saaks ketside ja pusaga rõõmsalt ringi patseerida. On ulme mõelda, et juba 20.ndal märtsil lendan Nepali! Väike ärevus ja elevus hakkab sisse tulema. Kui tagasi tulen, on juba aprill. Siis saan oma metsatare juures vaikselt ninale päikest võtta. 

Lihtne ja mahlane kartulivorm

Olen viimaste nädalate jooksul juba mitu korda seda hõrku ja mahlast kartulivormi valmistanud. Kõige imelikum on see, et viimati sõin vist kartulivormi lapsepõlves. Minu mamma oskas seda väga hästi valmistada. Nipp on siin kindlasti kartul võimalikult õhukeseks lõigata, siis vormiroog lausa sulab suus. Millegipärast ei olnud ma ise sellise klassikalise kartulivormi tegemist kätte võtnud. Viimane aeg, ma ütlen! Eriti talvehooajal on see lihtne ja toitev vorm ideaalne.

Meie pere kartulisalat

Olen elus igasuguseid kartulisalateid söönud. Häid, halbu ja huvitavaid. Nii majoneesiga kui ka ilma (saksapärane). Aastate jooksul olen avastanud, et kõige parem on ikkagi meie pere kartulisalat. Eks sellega olen ma ju üles kasvanud. Ei mäleta, et sinna oleks kunagi vorsti lisatud, isegi kui veel liha sõin. Tänu sellele ajaga kujunenud standardile, olen ma teiste variantide suhtes üsna peps.

Kartuli ja porgandi juust

Ma olen kartulijuustust juba ammu kuulnud. Iga kord mõtlesin, et see nüüd küll midagi väga erilist olla ei saa. Kartulist kreemjas ja veniv juustukaste? Vaevalt. Aga millegipärast tekkis mul tuhin see lõpuks järgi proovida. Võtsin ette selle retsepti ja asusin köögivilju koorima. Lõpptulemus oli nii-nii maitsev! 

Ahjupeedi ja kartuli salat ubade ja maheda maapähklikastmega

See on üks kõige maitsvamaid peedisalateid, mida ma elus söönud olen. Kasukas trügib sinna muidugi tihedalt kõrvale, aga see salat on täiesti omamoodi eriline. Eestlasena on ikka elus palju peedisalateid söödud. Kõik need sünnipäevad rosoljedega. Väikesed reisid, kus teeäärses poes ainuke taimne salat on vinegrett. Külmad talveõhtud röstsaia ja küüslauguse peedisalatiga (nüüd läks mul kõht jälle tühjaks). Peet on tõepoolest imeline ja aja jooksul olen ma loonud palju suurepäraseid peediretsepte.

Seekord oli mul salati isu. Köögikapil oli ootamas paar imeilusat kodukasvatatud peeti (aitäh, ema!). Lisaks oli mul kartuleid, päevalilleseemneid, ube ja peotäis soolapähkleid. Tulemuseks oli ülikreemjas peedi ja kartuli salat toekate ubadega. Peedid muutuvad küpsetades eriti magusaks ja mahlaseks ja siin salatis on need ampsud lihtsalt super! Kaste on parajalt maapähkline, aga mitte liialt. Pigem selline mõnusalt mahe.

Meile igatahes väga meeldis see roog. Minu kallim sõi kaks suurt portsu ja ta isegi ei fänna peeti! Ka pearoaks sobib see hästi, kuna on nii toitev. Maitsvat kokkamist!

Kartulisteigid satay kastmega

Lillkapsasteigid on nii 2014. Nüüd on kartuli kord. Minu arust on kartul täiesti alahinnatud suurepärane köögivili, millest annab tuhat toitu välja võluda ning maitsestamiseks sobib pea kõik, kasvõi ainult sool. Minu kartuliarmastust kinnitab ka fakt, et taimetoit.ee lehel on tervel 37 retsepti kartuliga. Üheks minu suureks lemmikuks on näiteks küüslaugukartulid punaste ubadega, mis valmib mõne minutiga, kui sul on eelmisest toidust keedukartulit üle jäänud. Teine väga maitsev roog on kreemjas küpsetatud maguskartul kartulipudruga, kus on lausa kahte eri sorti kartulit kasutatud. Kartul on ju igal pool saadaval ja soodne ning enne värske kartuli tulekut tasub kindlasti veel neid steike proovida. 

Retseptiidee tuligi mul siis, kui ostsin poest hästi pirakaid kartuleid ja teadsin, et kodus on mind satay kaste ootamas. Eriti mugav on see, et kartulit ei pea isegi koorima, vaid lihtsalt korralikult puhtaks pesema ja pikkupidi viilutama. Satay kaste ise sisaldab miljonit koostisosa. Õnneks saab seda poest soetada, mitte ei pea alati ise kokku segama ja kõik need koostisosad on väga maitsvad, moodustades ühe suurepärase terviku. Tugevalt on tunda kreemjat maapähklit ja kuhjaga sooje vürtse ning idamaade hõngu.

Nii maitsev on lihtsalt see krõbe ahjukartul, mis on üle piserdatud kreemja ja väga maitseka satay kastmega. Kujutan ette, et neile kartulisteikidele võib peale selle kastme või lisaks sellele kastmele ka muid köögivilju või kastmeid katteks katsetada. Terve suvi ju grillihooajaga ees ning peolauale on see üks eriti vinge snäkk.

Täiesti võimatu oli kartulisteike üldse taldrikule laduda, sest napsasime neid kallimaga järjest otse ahjuplaadilt. Nii ei pidanudki ühtegi taldrikut määrima, jäi üle ainult näpud puhtaks limpsida. 

Kreemjas küpsetatud maguskartul kartulipudruga

See roog sisaldab külluslikult kartuleid! Kuidas saab mitte armastada neid ülimaitsvaid tärkliserohkeid köögivilju? Ma märkasin poes ühte HIIGLASLIKKU maguskartulit ja lihtsalt pidin selle korvi pistma. Alguses oli mul plaan sellest karri valmistada, aga ma ei tahtnud siiski maguskartuli suurepärast orgaanilist maitset liigsete vürtsidega tappa. Nii-et ma lihtsalt koorisin kartuli ära, lõikasin selle kuubikuteks, segasin natukese oliiviõli, soola ja pipraga läbi ja panin ahju küpsema. Kui kartul oli juba pehme, valasin kogu kupatuse veel kookospiima-maitsepärmiseguga üle ja lasin veel küpseda. Oligi imeline toit sündinud. Ausalt, see oli lihtsalt meeliülendav! Mõelda vaid, maguskartul lihtsalt natukese soola, pipra ja kookospiimaga ja sa ei kujuta ette, kui hästi see maitseb. Ma serveerisin seda koheva kartulipudruga ja oligi taevalik kooslus sündinud.

Ma ikka veel ei usu, kui hästi võivad taimed maitseda. Ma armastan taimi ja kõiki neid toite, mida nendest teha saan. Nagu näiteks siin retseptis on lihtsalt kaks erisorti kartlit ja sul on lausa kuninglik lõuna-või õhtusöök. Mina ja mu kallim nautisime seda einet väga ja kindlasti jääb see meie menüüsse pikaks ajaks. Kujuta ette kohevat ja pehmet kartuliputru serveeritud suussulava, kreemja ja magusa kartuliga, mis on kaetud juustuse kookoskastmega. Ma juba mõttes vesistan, kui seda teksti praegu kirjutan. Loomulikult saad sa kookospiima ka mõne muu taimse koorega asendada, kui soovi on. Lihtsalt kookospiim on pea igas poes müügil ja sellest saab alati suurepärase kreemja kastme valmistada ükskõik millisele toidule.

Kas oled juba toidupoe poole teel?

Kreemjas kartuli ja röstitud lillkapsa salat

See retsept läheb kõikidele lillkapsa fännidele. Mulle väga mekib see ajumoodi, kergelt magus ja krõmps köögivili. Lisaks on see ka väga tervislik, sisaldades kõvasti kaltsiumit, kaaliumit ning C- ja K-vitamiine. Ma olen avastanud ühe tõsiasja - mida raskemad on mu toidukotid, seda paremini ja tervislikumalt ma söön. Nii-et kui sa liipad toidupoest üliraskete toidukottidega välja, võib see tihti olla hea märk. See tähendab seda, et sinu kotid on pungil värsketest köögiviljadest ja puuviljadest, mis kaaluvad palju, erinevalt valmistoodetest. Nii-et selleks et olla tervislik ja vormis, hoia oma toidukotid raskete ja paksudena :)

Mulle meeldib, kuidas lillkapsas muutub röstides isegi natukene magusamaks. Samamoodi ka porgand. Lisa lihtsalt keedetud kartul ja isetehtud päevalilleseemne hapukoor ning sul ongi taldrikul üks suurepärane salat. Mulle meenutas see üsna palju klassikalist kartulisalatit, ainult et siin oli lillkapsa maitset ikka kõvasti tunda.

See salat on kindlasti üks väga maitsvaid viise, kuidas lillkapsast valmistada. Mul on olnud ka üsna ebameeldivaid kogemusi lillkapsaga. Tavaliselt on see juhtunud siis, kui olen viibinud näiteks mõnes supermarketis ja kõht on kohutavalt tühjaks läinud. Ainuke koht, kus maha istuda ja süüa, on mõni buffet. Enamjaolt on seal menüüs liha lihaga ning taimetoitlasel ei jää muud üle, kui taldrikule tõsta need sügavkülmutatud ja aurutatud lillkapsad ja kartul. Mul ei ole midagi aurutatud lillkapsa vastu kui see on hästi valmistatud. Aga mul jooksevad külmavärinad üle, kui ma mõtlen neile vesistele ja täiesti maitsetutele õisikutele. Milline kurb lõuna- või õhtusöök! Ning loomulikult maksab see kõik sama palju kui lihatoidud. Ma nii unistan, et kõik toidukohad oleks juba piisavalt arenenud ja pakuksid võimalust ka taimselt einestada. Igal pool ja maitsvalt ja kõhtutäitvalt ja rahuldustpakkuvalt. Paljudes kohtades on see juba võimalik aga üsna pikk tee on veel minna.

Ma loodan, et sul on veel peale seda juttu natuke lillkapsa isu, sest see salat on seda väärt. Ära unusta proovida ka seda ahjurooga lillkapsa ja leivaga ning lillkapsapada ubadega.

Milline on sinu lemmik taimne versioon lillkapsast?

Köögivilja-klimbisupp

Minu arust on siin viimane aeg lõpuks taimse klimbisupi retsepti jagada! Ääretult imelik, aga ausalt öeldes ma ei mäleta, kas ma lapsepõlves klimbisuppi fännasin. Eks ma sõin küll, aga kas see oli hetk, mida ma väga ootasin? Üheks minu lemmiktoiduks lapsepõlves olid Tartu vanaema tehtud makaronid praesibula ja ketšupiga, mida ma kutsusin "noh need sibulaga". Mäletan, et kui olime vanavanematel külas, siis jõudes vaatasin esimese asjana köögikapile, kas mamma ikka on neid merekarbikujulisi makarone varunud, et mu lemmiktoitu teha. Ükskord ma isegi mossitasin, kui mamma tegi hommikuks hoopis kaerahelbeputru, mitte makarone! Oh mind. Lisaks meeldisid mulle väiksena igasugused supid. Kord nõudsin ema käest, et pean suppi seekord saama kahvliga süüa! Mis emal muud üle jäi kui õlgu kehitada ja mulle kahvel ulatada. Uskumatu toidufüürer. No olgem ausad - mulle meeldisid väga pea kõik toidud, mida mu ema või mammad valmistasid.

Igatahes nüüd ma võin kindlalt väita, et klimbisupp on ennast minu lemmiktoitude hulka rebinud. Vegan saab väga edukalt klassikalisi klimpe valmistada. Pole mingit muna vaja ja siin retseptis kasutasin ma isegi vett taimse piima asemel, kuigi viimane sobib ka kindlasti hästi. Üldse olen ma avastanud, et muna on paljudes meile tuntud küpsetistes või toitudes lihtsalt ballast. Seda ei ole väga paljudes kohtades üldse vaja. Maitsvad pannkoogid, klimbid ja koogid saab kõik edukalt ilma munata valmistada. Isegi omletti saab ilma munata teha! Ning minu magustoiduraamatus valmib ka munarohke magustoiduna tuntud rullbiskviit ilma munata. Nii, munajutt sai nüüd hingelt ära, läheme klimbisupi juurde tagasi. See supp saab alati liiga kiirelt otsa. Tihti meenutan kurvalt tühja supipotti pestes, kuidas klimbid olid just parajalt tihked aga pehmed, porgand andis kergelt magusa puljongi, küüslauk lisas särtsu ja aroomi ning värske petersell tegi kõik veel topeltparemaks. Pealegi on see supp uskumatult soodne ja valmib lihtsalt. Kähku klimbitainast segama!

Hapukapsa-tomatisupp kartuliga

Ma ei saa tegelikult aru, kuhu see aeg lendab! Alles oli august? Nüüd juba jõulud läbi ja uus aasta ukse eest. Minu pühad olid taaskord väga maitsvad ja väga toredad. Kokkasime emaga pähkli pikkpoissi, ahjukartulit, sooja kastet, hapukapsaid, taimseid "verivorste", taimset sülti, puravikupasteeti, peedi-apelsini-pähklisalatit, kartulisalatit, kasukat ja lisaks veel purkideviisi erinevaid imemaitsvaid koduseid hoidiseid. Raudselt unustasin praegu midagi. Tõesti oli väga rikkalik laud ja olen selle üle väga rõõmus. Selle aasta hitt oli minu jaoks kasukas, mis isetehtud majoneesiga lihtsalt sulas suus. Kindlasti mängis olulist rolli ka see, et salatisse rändasid kodukasvatatud köögiviljad. 

Nüüd on aga hommikusöögiks jälle tatrahelbepuder oliiviõli ja maitsepärmiga ning värsked ja kosutavad smuutid. Lõunaks või õhtusöögiks soovitan soojalt teha seda ülimaitsvat hapukapsa-tomatisuppi kartuliga. Eriti hea on siin ära kasutada pühadest järele jäänud hapukapsast. Tomatimahl sobib supi sisse nagu valatult ja kartulit lisasin ka seekord hoolega. Üks väärt seedimist ja keha turgutav leem! 

Juurvilja plaadipirukas petersellikreemiga

Toa nurgast jõllitas mind üks priske kodupeet, mille ema mulle just hiljuti saatnud olin. Mõtlesin, et seekord pean sellest midagi põnevamat valmistama. Kuna olin ostnud ka just ühe piraka juurselleri ja kartulit, pidi üks rikkalik juurviljapirukas ahju rändama. Pikalt nuputasin ka pirukapõhja üle, aga jäin ikkagi vana hea pärmitaina juurde, mis sisaldab ka rohkelt täisterajahu. Et pirukas mahlasem oleks, tegin juurviljade alla petersellikreemi, mille põhikoostisaineks olid loomulikult päevalilleseemned .
Kui piruka juurde serveerida veel ka üks kausitäis vürtsikat suppi, ongi üks suurepärane eine sündinud. Pirukat süües mõtlesin, et vürtsika armastajale sobiks kindlasti ka variant, kui igale köögiviljareale veel üks adžikariba niristada.

PS! Juurikad võid juba eelmisel õhtul valmis keeta.

Kartuli ja riisi pajaroog punaste läätsedega

Muidu jooksmas käies olin ma ikka kogu aeg kael õieli, sest kogu loodus oli nii kaunilt sügisvärvides. Eile aga oma jooksutiiru tehes pidin tõdema, et väga paljud puud on oma kaunid rüüd kaotanud ja hakanud raagu minema. Midagi teha, sügis-talv hiilib ligi. Aga ei tasu pead norgu lasta, sest ka sellel aastaajal on omad võlud. Näiteks toekad ja soojendavad pajaroad, mis kõhu kaua täis ja meele rõõmsana hoiavad.

Seda konkreetset toitu olen ma ikka juba väga palju kordi valmistanud. Lõpuks panin ka retsepti kirja. Juba suvel tekkis mul millegipärast meeletu isu kartuli ja riisi koosluse järele. See võib veidralt kõlada, aga tegelikult sobib väga hästi kokku. Riis teeb roa kuidagi kreemjamaks ja need kartuliampsud seal sees on just see mis puudus. Toidu kõrval oli muidugi ka värske salat. Seekord osutus väljavalituks kapsa, kurgi ja küüslaugu salat soolapähklitega. Kujutan ette, et siia roa juurde sobib ülihästi ka mõni vürtsikam tomatikaste või kodune hoidis.

Kartulipuder koorese spinati-hernepajaga

Seda toitu valmistasin lihtsalt ühel õhtul meile söögiks. Kuna see sai nii maitsev, siis alles pärast söömist tuli mulle pähe, et oleksin võinud retsepti ka kirja panna. Õnneks tegin aga rõõmuga seda rooga uuesti ning seekord panin usinalt ka kõik kogused ja teguviisi kirja ning püüdsin toidu ka pildile.

Kartulipudru saab veel maitsvamaks muuta natukese riivitud muskaatpähkliga. Lausa uskumatu, millise hea maitsenüansi see pähklipuru annab. Kõrvale valmib imelihtsalt mõnusalt koorene pajaroog spinati ja hernestega. Koorene spinat on juba ammu minu lemmik olnud. Lisatud herned aga muudavad selle roa veelgi toitvamaks ja annavad kergelt magusat maitset.