Peedisalat isetehtud india pähkli majoneesiga

Ise ka ei usu, aga taimetoit.ee saab 2.juunil 15-aastaseks! Seda kohe peab tähistama. Teid on siin selle aja jooksul käinud üle 7 500 000 korra! Elagu köögiviljad, ausõna. Abikaasa just siit kõrvalt ütles, et ära unusta siis kirjutada, kui väga sa seda salatit armastad. Kohe kindlasti jõuan selle juurde. Aga. Ma avastasin, et mul on veel nii palju retspte jagada. Nad kohe kibelevad järjest siia lehele.

Nüüd selle juubelisalati juurde. Esiteks, ma armastan peete. Eelmisel aastal kasvatasin ma lausa ise terve peenratäie pirakaid punaseid juurikaid. Pooled pistis vesirott nahka, aga ülejäänud poolest jagus igasugusteks maitsvateks peeditoitudeks. Ma mõtlesin, et kõige õigem oleks juubelit tähistada mulle hästi omase toiduga. Roaga, mis on soolane ja mis sisaldab peeti. Tordid jäävad teiseks korraks.

Teiseks, seda salatit tegin ma lisaks kartulisalatile oma isa suvisele sünnipäevale. Tahtsin seekord majoneesi täiesti ise teha ning kuna pähklid ja seemned on siiani kastmete näol suurepäraseid tulemusi andnud, otsustasin taas india pähklite kasuks. Lihtsalt hullutavalt maitsev! Ning kui head majoneesisalatid sellega saavad. Nagu vanaema tehtud, ausõna. Millegipärast küsis mitu inimest salatit maitstes, et kas siin on juustu ka sees. India pähklitel juba on see omapära, et neil on õrnalt juustune mekk. Peet ja majonees on ka alati kokku sobinud. Lisa veel marineeritud kurki ja ongi võrratu peolaua salat olemas!

Külm peedisupp (india pähkli "keefiriga")

Ilusat augustit, armsad kokkajad! Kuidas suvi teid siiani kohelnud on? Mul on üllatavalt kiire aeg olnud. Kindlasti mängib rolli ka see, et kirjutan praegu hoolega uut mõnusat kokaraamatut. Aga vahepeal pidin lihtsalt selle suurepärase peedisupi retsepti siia postitama. Sest äkki kostitab august meid veel ilusate soojade ilmadega ja siis on nii hea, kui külmikus on potike seda kosutavat ja tervislikku kreemjat suppi ootamas.

Pitsa "Neli aastaaega" ehk Quattro stagioni (pärmivaba)

Mul on mälestused ühest pitsast, kui ma veel väike põnn olin. See oli sügavkülmutatud ja vahel vanemad ikka ostsid seda. Pitsal oli uhke nimi - "Neli aastaaega". Põhimõtteliselt oli see jaotatud neljaks osaks ja igas sektoris oli omamoodi kate. Kindlasti võis sealt leida seeni, sinki ja brokolit. Neljas sektor ei tulegi praegu meelde. Mina ihusin juba siis brokolile kõige rohkem hammast. Mulle pakkus lihtsalt palju elevust mõte, et pitsa peal võib olla selline toiduaine nagu brokoli. Roheline ja mahlane. Tavaliselt leidis ju sealt ikka vorsti, singi, seened või hakkliha. Brokoliga lõik oli alati parim!

Millegipärast on see pitsa mind jälle kummitama hakanud. Olgu ta selle eest tänatud! Lõin täiesti uue ja värske enda versiooni. Tulemuseks oli üks tõeliselt eriline ja üle mõistuse maitsev küpsetis. Ning te lihtsalt ei kujuta ette, kui LÕBUS oli seda pitsat kaunistada ja küpsetada. Muidugi pärast oli veel lõbusam meelepäraseid lõike valida ja süüa. Nii-et kui tahad endal tuju heaks teha ja ühtlasi ka kõhu täis saada, siis see retsept on sulle!

Mida teha oma aia andidest ehk toidud värsketest köögiviljadest

Modell: minu ema aed
Fotod ja retseptid: mina

Kui kuuldakse, et ma elan maal, siis on üks kõige esimesi küsimusi tavaliselt, et kas mul oma aed on? Ja mida ma seal kasvatan? Aga alati pean ma ütlema, et veel ei ole, kuna oleme üsna ringiliikuva eluviisiga ja pole veel jõudnud. Ning pealegi on minu emal suurepärane ja rikkalik aed, millega ta on nii palju vaeva näinud. Selle aia andidest on kogu meie perel alati terve suve ja sügise rõõmu. Ema kasvatatud värsketest köögiviljadest tehtud hoidised on aga talvised hitid.

Hirsisushi röstitud juurviljade ja brokolikreemiga

Kui ma aastaid tagasi enda jaoks kodutehtud sushi avastasin, oli see meie menüüs ikka väga tihti. Suured vaagnatäied sushit tavalisel teisipäevaõhtul? Täiesti harilik nähtus. Aga kui esimene vaimustus üle läks, istus minu sushimatt nukralt kapinurgas ja lõpuks kaotasin ma ta kuskile üldse ära. Aga toome sushi tagasi! Ja seda kohe väga erilisel moel.

Ma ostsin endale uue sushimati ja värske paki norilehti. Minu kallim oli selle kõige pärast väga elevil, sest ta armastab sushit ja nori maitset. Hirsi fänn ta ei ole üldse, aga see hirsisushi läks talle väga peale.

Hirss on üsna sarnane riisile, aga minu arust maitselt ja olekult palju kergem ja kohevam. Röstitud köögiviljad küpsevad ahjus kergelt magusaks ning koos hirsi ja brokolikreemiga on see kõik nori lehe vahel üks toitev, tervislik ja põnev snäkk.

Ahjupeedi ja kartuli salat ubade ja maheda maapähklikastmega

See on üks kõige maitsvamaid peedisalateid, mida ma elus söönud olen. Kasukas trügib sinna muidugi tihedalt kõrvale, aga see salat on täiesti omamoodi eriline. Eestlasena on ikka elus palju peedisalateid söödud. Kõik need sünnipäevad rosoljedega. Väikesed reisid, kus teeäärses poes ainuke taimne salat on vinegrett. Külmad talveõhtud röstsaia ja küüslauguse peedisalatiga (nüüd läks mul kõht jälle tühjaks). Peet on tõepoolest imeline ja aja jooksul olen ma loonud palju suurepäraseid peediretsepte.

Seekord oli mul salati isu. Köögikapil oli ootamas paar imeilusat kodukasvatatud peeti (aitäh, ema!). Lisaks oli mul kartuleid, päevalilleseemneid, ube ja peotäis soolapähkleid. Tulemuseks oli ülikreemjas peedi ja kartuli salat toekate ubadega. Peedid muutuvad küpsetades eriti magusaks ja mahlaseks ja siin salatis on need ampsud lihtsalt super! Kaste on parajalt maapähkline, aga mitte liialt. Pigem selline mõnusalt mahe.

Meile igatahes väga meeldis see roog. Minu kallim sõi kaks suurt portsu ja ta isegi ei fänna peeti! Ka pearoaks sobib see hästi, kuna on nii toitev. Maitsvat kokkamist!

Pirakad peedikotletid

Ükskord pidi ju see päev tulema, kui minu klassikaks saanud oa-suvikõrvitsakotlettidele tekib tõsine konkurents. Pole hullu midagi, viimased hoidsidki trooni juba liiga kaua. Ma pean siin postituses ikka tõsiselt sõnu valima, et need imeliselt maitsvad ja mahlased taimsed kotletid õiglase kirjelduse saaksid.

Minul ja mu kallimal on üks ääretult tore traditsioon. Igal aastal, kui meil on sünnipäev, valmistab üks meist sünnipäevalapsele hiiglasliku vegan burgeri. See komme sai alguse juba aastaid tagasi ja iga kord muutuvad burgerid järjest pirakamaks. Ükskord oli kotlet burgeri vahel nii perfektne, et ma pidin lausa tema käest saladused välja uurima. Ta nimelt kasutas kotletitainas purgiube ja kikerherneid korraga. See on täiesti geniaalne! Oad on suurepärased sidujad ja hoiavad kotletid parajalt mahlasena. Kikerherned seevastu teevad kotleti tekstuuri tugevamaks. Pane need kaks kokku ja sul ongi ideaalne kotletitainas.

Aga miks need peedikotletid nii erilised on? Esiteks - need on tehtud ideaalsest kotletitainast. See tähendab, et kotletid on piisavalt mahlased, aga mitte pasteedised ega ka kuivad. Ühesõnaga perfektsed. Teiseks - neid on lihtne valmistada. Ei mingit leotamist ega keetmist. Lihtsalt teed kaunviljad kätega pudiks, lisad hakitud köögiviljad, riivitud toore peedi, maitseained ja jahu. Seejärel vormid kotletid ja praed. Kolmandaks - need sisaldavad marineeritud kurki! Millegipärast tuli mulle pähe lisada tainasse marineeritud kurgi tükikesi ja see oli parim otsus. Pisikesed krõmpsud ja mahlased pärlid. Ja neljandaks - need kotletid on ülimaitsvad ja ülisuured. Mida veel üks hing tahta võib? Need lihtsad ja maitsvad burgerid juba hüüavad su nime. Anna neile võimalus ja tee oma meel ja kõht rõõmsaks!

Enne kotlettide praadimist, ära unusta piiluda siia postitusse, kus õpetan ideaalseid kotlette tegema.

Pannkoogid krõmpsu ja kreemja peedisalatiga

Ühel õhtul, peale järjekordset tegusat päeva, lamasin voodis ja vaatasin sarja. Ometi ei suutnud ma seekord üldse meelelahutusele keskenduda, vaid mõttes hakkas kangastuma juba uus retsept. Peet. Toores krõmps peet. Maitsekas porru. Mahlane õun. Hapukas tomat. Midagi on veel puudu...rammus majonees! Ma tundsin juba seda tekstuuri ja neid maitseid oma suus. Täiesti kindlalt pidi see peedisalat saama pannkoogi vahele. Kui mul õnnestus see kombinatsioon ka päriselt järele proovida, oli see 100% selline nagu ma teadsin ja lootsin, et see on. Täiesti suurepärane! Ma lihtsalt sõin seda salatit supilusikaga, aga siis tuli meelde, et peaksin ikka pannkookide jaoks ka midagi jätma.

Siin see retsept nüüd on. Täiesti tahtmatult, aga just õigel ajal ja just õige värviga sobib see hästi ka lähenevaks sõbrapäevaks. Kas pole peet lihtsalt imelise värviga? Kindlasti tasub seda riivida jämedama riiviga, siis jääb palju mahlasem ja maitsekam. Üldse kasutan riivimisel ainult jämedat riivi (välja arvatud sidrunikoore puhul). Ülipeeneks riivitud porgand ja peet on minu jaoks nagu puder. Samuti olen täheldanud vahet, kui riivida käsitsi või kasutada köögikombaini. Viimasega jääb köögivili peale purustamist hoopis kuivem ja maitsetum. Nii-et vana hea jäme käsiriiv annab parima tulemuse!

Imestan ka seda, et olen hakanud rohkem õuna salatite sees kasutama. Muidu ei sallinud ma sellist varianti üldse. Eriti hakkas vastu õun näiteks kartulisalati sees. Aga ühel päeval valmistasin isegi makaronisalatit õunaga! Magus ja mahlane õun on vahepeal mõne salati sees täitsa omal kohal. Eriti selles krõmpsus peedisalatis, mis sobib lihtsalt suurepäraselt maheda ja pehme pannkoogiga. Salati sisse läks loomulikult isetehtud majonees, mis sidus kõik köögiviljad mõnusaks koosluseks. Nii-et sõbrapäev või mitte, need pannukad sobivad iga ilmaga sinu päeva värvilisemaks ja maitsvamaks muutma.

Juurvilja plaadipirukas petersellikreemiga

Toa nurgast jõllitas mind üks priske kodupeet, mille ema mulle just hiljuti saatnud olin. Mõtlesin, et seekord pean sellest midagi põnevamat valmistama. Kuna olin ostnud ka just ühe piraka juurselleri ja kartulit, pidi üks rikkalik juurviljapirukas ahju rändama. Pikalt nuputasin ka pirukapõhja üle, aga jäin ikkagi vana hea pärmitaina juurde, mis sisaldab ka rohkelt täisterajahu. Et pirukas mahlasem oleks, tegin juurviljade alla petersellikreemi, mille põhikoostisaineks olid loomulikult päevalilleseemned .
Kui piruka juurde serveerida veel ka üks kausitäis vürtsikat suppi, ongi üks suurepärane eine sündinud. Pirukat süües mõtlesin, et vürtsika armastajale sobiks kindlasti ka variant, kui igale köögiviljareale veel üks adžikariba niristada.

PS! Juurikad võid juba eelmisel õhtul valmis keeta.

Salat päevas ehk suur toorsalatieri

Tegin endale eesmärgiks valmistada iga päev lisaks oma põhitoidule üks suur kausitäis toorsalatit. Värsket kraami pole kunagi liiga palju ning praegusel ajal kuluvad vitamiinid väga ära. Poes müüdavad toorsalatid on minu arust üsna kehvad ja pealegi kallid. Tahtsin, et minu salatite põhikomponendid oleksid soodsad ja lihtsalt kättesaadavad. Siis pole mingit vabandust salatit mitte valmistada. Kas lööd minuga kampa? Et elu eriti lihtsaks teha, pakun sulle kohe ka viis salatiretsepti. Muidugi võid neid vastavalt oma maitsele täiendada. Kõikide salatite kogused on mõeldud kolmele-neljale inimesele.

Kartuli-lehtpeedipada kikerhernestega

Sõber Silvi tõi mulle oma ema aiast lehtpeeti ning loomulikult ei jõudnud ma ära oodata, kuni ma selle üheks maitsvaks hautiseks muudan. Kindlasti saab sellest ka häid pirukaid ja suppe, aga täna oli ühe kosutava hautise isu. Lisasin veel toekaid kikerherneid ja natuke rosmariini. Loomulikult võib siia veel igasugu meeldivaid köögivilju ja kaunvilju lisada ning lehtpeedi puudumisel asenda see näiteks spinatiga.

Otsustasin täna väljas rooga pildistada ning kohe, kui foto purgis oli, võtsin selle sama valge kausikese ja sõin selle seal samas väljas tühjaks. Portsule lisasin juurde ka natuke taimset majoneesi. Tõeliselt maitsev ja kosutav söömaaeg!

Peedi-läätsesupp

Ma vahel ikka imestan, kuidas ma vanasti olin supisõber nr.1 ja nüüd söön suppi häbiväärselt harva. Kunagi sõin ikka isukalt hernesuppi, oasuppi, hapukapsasuppi, värskekapsasuppi, borši, kartuli-makaronisuppi, erinevaid köögiviljasuppe jne. Ainult enamus piimasupid mulle ei meelinud. Välja arvatud köögivilja-piimasupp ja kartuli-kruubi-piimasupp, mida mu vanaema ikka valmistas ja mida me koos rõõmuga fännasime.

Supi näol on ju tegemist ka üsna tervisliku ja enamasti väga soodsa toiduga. Kuna sügis hiilib vaikselt ligi, siis see soojendav leemeke on praegusel ajal kümnesse. Peedi magusus ja läätsede toekus annavad roale väga palju juurde. Ei tasu unustada ka loorberilehti, mis vajaliku maitsenüansi lisavad. Nii-et tegemist on ühe väga väärt supiga, mille me üsna kiirelt nahka pistsime. Milliseid taimseid suppe sinu peres armastatakse?

Mahlane kihiline köögiviljasalat (kasukas)

Ühe korraliku taimse salati retsept kulub alati marjaks ära. See värvikirev kasukas sai tõeliselt maitsev ja mahlane ning juba mõtlemine sellele tekitab isu seda uuesti valmistada. Minu ema on alati kasukat sarnaselt valmistanud ja see oli ka suureks inspiratsiooniks antud retsepti tegemisel. On rõõm seda retsepti ka teiega jagada, et kõigil, kellel selle klassikalise maitse isu on, saavad seda vegan versioonis valmistada. Üks lemmikuid pühadetoite on see kindlasti!

Kapsa-peedi-õunahautis

Miks mitte rikastada jõululauda mõne maitsva taimse roaga või süüa need pühad vahelduseks hoopiski lihavabalt? Pärast pidusöömat on kohe kindlasti kõhul kergem ja meel rõõmustab uute maitsete üle.

See kapsa-peedi-õunahautis on tõeliselt mõnus lisand näiteks taimsete "verivorstide", pikkpoisi või ahjukartuli kõrvale. Mõnusalt krehvtine ja magus-hapukas ning kauni sügavpunase värviga.

Mahlased oa-peedikotletid

Kõik sai alguse sellest, et hommikul üles ärgates oli mul kõht hirmus tühi ja tahtsin midagi toekat. Õnneks olin ma eelmisel õhtul terve kilo põldube likku pannud, nii-et panin pool neist niisama keema, et hiljem erinevatele toitudele lisada ning teise poole otsustasin kotlettideks teha. Külmikus ootas ka 4 keedupeeti ning kuna peet on kotlettides alati maitsev ja mahlane lisand, sündisidki oa-peedikotletid. Pean ütlema, et retsept on üsna robustne, kuna tegelikult ei olnud mul plaanis selle toidu retsepti kirja panna. Kuna aga kotletid tulid tõeliselt maitsvad ja nägid ka ääretult ilusad välja, otsustasin neid kaunitare inspiratsiooni mõttes pildistada ja ka retsepti tunde järgi kirja panna. Koguseliselt tuleb neid terve suur kuhi, nii-et soovi korral võib esialgu ka pool kogusest teha.

Sandra stiilis vinegrett

Selle salati pühendan oma õele Hedvigule, kes on suurim vinegretifänn, keda ma tean. Seekord ei sisalda see mahlane hapukas-magus krõmpsuv salat mitte kartulit, vaid selle asemel punaseid ube ja päikesekuivatatud tomateid. Tulemuseks oli väga mõnus ja kerge vinegrett, pealegi äärmiselt lihtne valmistada. Ning värske hapukapsas on teadagi kõhule väga hea, kuna aitab taastada soolte mikrofloorat. Talvisel ajal kindlasti teretulnud suupoolis.

Peedine pastasalat merekapsaga

Tõeliselt mahlane maiuspala kõikidele peedifännidele! Merekapsas annab salatile hõrgu merese (?) meki ning tegelikult meenutab see salat natuke kiiksuga rosoljet. Usun, et roog maitseb hästi ka ilma majoneesita, kuid mulle meeldis väga peedi-majoneesi kooslus. Kasutasin seekord meelega täisterapastat, kuna peet ise on magus ja majonees ning merekapsas kreemjad, siis oli sinna vaja midagi rustikaalsemat ja "karedamat", tavaline pasta oleks võib-olla liiga libe seal olnud. Nüüd tuli küll üks väga imelik jutt kokku! Loodan, et mõte jõudis siiski kohale :) Igatahes kui sulle meeldib peet, siis peaks sulle ka see salat väga maitsema. Kindlasti üks mõnusalt värviline ja väga tervislik vaheldus! Salat ise on äärmiselt lihtne, lausa lõbus valmistada ning jätkub sellest vähemalt neljale inimesele.

Loodan, et tolereerite ka minu sinisearmastust. Sinisega on mul naljakas lugu. Nimelt ei ole mulle sinine värv tegelikult kunagi väga meeldinud. Kui küsiti lemmikvärvi, siis vastasin alati kas must, punane, hall või roosa ja sinine tundus kuidagi kaugel-kaugel olevat seal sümpaatsete värvide nimekirjas. Kui ma aga juuksed heledaks värvisin, siis juhtus nii mõnigi kord mulle selga mõni sinine riideese või kaunid türkiissinised kõrvarõngad ja nüüd on sinine üks minu lemmikvärvidest! Seetõttu näeb seda värvitooni tihti ka siin lehel ja just linikutena. Pealegi on külmad toonid toitude pildistamisel väga suureks abiks. Punase laudlinaga pildistada on üks õudusunenägusid!

Ahjupeedi-köögiviljakarri

Ma armastan peete. Need on magusad, rauarikkad, hingematvalt kauni värviga ja lausa kriminaalselt soodsad. Sõitsime parasjagu autoga ning mulle turgatas pähe äkki selline esmapilgul veider roog - peedikarri. Küsisin veel kallima käest, et kuidas talle selline mõte tundub. Ütles, et kõlab huvitavalt ning tasub katsetada.

Ja siin ma nüüd olen oma peedikarriga. Millegipärast on nii, et kui mina juba peetidest midagi teen, siis peaaegu alati ahjus. Esiteks küpsevad nad nii kõige kiiremini ja teiseks muutuvad nad ahjukuumuses eriliselt maitsvaks.

Tegemist on väga toitva roaga ning lisaks on see üks tõeline rauapomm. Sisaldab ju peeti, brokolit ja granaatõunaseemneid. Et seda toitu nautida, ei pea mitte samal päeval olema veredoonoriks käinud. Sobib hästi ka lihtsalt nädalavahetuseks või argipäevaõhtut rikastama. Maitselt jääb see roog magusvürtsikas ja sobib eriti hästi koos kvaliteetse riisiga (tegin metsiku väljamineku ja ostsin kvaliteetset basmati riisi). Kärab muidugi ka soodsama riisiga :) Kellel soovi, võib veel huvitavamaks maitsenüansiks lisada näiteks natuke vürtsköömneid ja jahvatatud koriandrit.

Spagetid suitsuse röstköögivilja-tomatikastmega

Selle toidu idee tekkis mul öösel voodis lugedes, kui kõht äkki hirmus tühjaks läks. Mõtlesin, et homme teen sellist rooga - täisteraspagetid, mille juurde lisandiks ahjus küpsetatud köögiviljad suitsuses tomatikastmes. Väga maitsev toit sai. See köögiviljaroog sobib suurepäraselt ka näiteks kartuli, riisi või tatra kõrvale.

Elamusterohke ahjuroog kartuli, peedi ja tofuga

Kui ma olin selle toidu söömise lõpetanud, mõtlesin, mis võiks sobida selle nimeks. Kartuli-peedi-tofu ahjutoit tundus kohutavat igav ning kuna see roog pakkus tõesti palju erinevaid maitselisi elamusi, siis sai ka nimi vastav. Siin toidus kohtuvad magus peet, krõbe ja mahlane tofu ning toekas kartul. Parajalt vürtsikas ning sobib praegusesse talve nagu valatult!