Kahe riisi salat ubade ja avokaadoga

See on üks sõltuvusttekitav salat. Midagi on selles punase ja valge riisi koosluses, hunnikus rohelises ja selles mõnusalt tsitruselises-umamises kastmes. Avokaado ja oad lisavad veel kõigele rammu. Üks minu lemmikuid teraviljasalateid kindlasti. Head nautlemist!

Värskendav roheline kiivismuuti kurgi ja spinatiga

Mäletan, et jälgisin isuga, kuidas mu õde oma smuutisse värsket kurki ja kiivit pani. Juba see lõhn oli nii värskendav! Koju jõudes suristasin kohe oma versiooni valmis. Lisasin veel küpse banaani, et oleks kreemjam ja magusam. Samuti paraja portsu spinatit, et kui juba roheline, siis olgu täiega. Selliste kuumade ilmadega on see smuuti lihtsalt perfektne. Tarbi kohe või haara pudeliga teele kaasa!

Vürtsikas nuudlisupp seentega (Nepali thukpa)

Tahtsin ennast enne Nepali reisi viia kurssi tuntuimate kohalike toitudega ning thukpa ehk vürtsikas nuudlisupp kumas igalt poolt läbi. Sellest supist on nii palju erinevaid versioone aga põhikoostisosad on samad - õli, küüslauk, vürtsid, nuudlid, köögiviljad ja maitseroheline. Lõin oma versiooni ja jäin tulemusega väga rahule. Parajalt vürtsika (aga mitte liialt) köögivilja-seenepuljongi sees on mõnusad õhulised riisinuudlid ning korralik kogus maitserohelist ja küüslauku. Tegelikult polegi poepuljongit siin vaja, sest õlis kuumutatud ja pärast vees podisenud sibul, küüslauk, vürtsid, köögiviljad ja maitseroheline teevad ise kokku suurepärase puljongi. Piisav kogus soola toob selle kõik veel paremini esile.

Thukpas on tihti kasutusel kas tavaline peakapsas või spinat. Otsustasin seekord viimase kasuks. Üldse on see supp tegelikult väga universaalne ning soovi korral saad siia näiteks lisada veel rohelisi herneid või muid kaunvilju. Samuti välja vahetada või lisada mõne köögivilja. Tihti on siin supis ka paprika, aga kuna ma paprikafänn ei ole, siis patta see ei rännanud. Jumaldan aga värsket koriandrit, mida siia suppi kõvasti läks. Kui sa koriandrilemb ei ole, saad selle asendada värske peterselliga. Samuti saab näiteks seened ära jätta. Küll aga soovitan võimalusel täpselt retsepti järgida, sest see on seda väärt. 

Selle nuudlisupi eripära on veel see, et nuudlid keedetakse enne valmis ja lisatakse suppi alles kõige lõpus, juba keedetuna. Siis jääb supileem ise ilus selge ning ei muutu liiga tärkliseliseks. Mina kasutasin riisinuudleid, aga siia sobivad pea kõik nuudlid. Supp ise jääb parajalt paks ja toekas. Soovitan kõik koostisosad enne valmis hakkida ja vee kannuga keema panna, siis on hea lihtne järjest lisada. Mõnusat kokkamist ja head helpimist!

Valmistamisaeg: 30 minutit

Kogus: 4 - 5 inimesele

• 170 g keetmata nuudleid (mina kasutasin riisinuudleid)
• 4 sl õli
• 4 küünt küüslauku + 1 hiljem lisamiseks, hakitud
• 2 tl jahvatatud koriandrit
• 1 tl jahvatatud kurkumit
• ½ tl jahvatatud vürtskööment
• ¼ tl jahvatatud tšillipulbrit
• 1 kuhjaga sl peeneks hakitud ingverit
• 1 suur sibul, lõika neljaks ja viiluta
• 1 pirakas porgand, lõigatud ribadeks (150 g)
• 150 g seeni, lõigatud ribadeks
• 1 tl soola + 1 tl hiljem lisamiseks
• 1400 ml keeva vett
• 4 peotäit värsket spinatit
• värsket koriandrit
• rohelist sibulat

Valmistamine:

Keeda nuudlid rohkes vees al dente pehmeks. Selleks kulub mõni minut. Kurna, loputa korralikult külma veega ja sega tilga õliga läbi. Jäta nuudlid praegu kõrvale.

Aja paksema põhjaga pott kuumaks. Vala sinna õli ja lisa peeneks hakitud küüslauguküüned. Kuumuta 20-30 sekundit. Lisa kõik vürtsid. Kuumuta sama palju. Nüüd lisa ingver, sibul, porgand, seened ja sool (1 tl). Sega ja kuumuta minutike. Lisa keev vesi. Sega, kata pott kaanega ja lase 10 minutit podiseda. Nüüd peaks porgand pehme olema. Lisa värsked spinatilehed, hakitud värske koriander ja roheline sibul, keedetud nuudlid ja veel üks teelusikatäis soola. Sega, lase korraks keema tõusta ja eemalda pott tulelt. 

Vrapid küpsetatud spinati-seesamipallide ja sidrunise päevalilleseemnekastmega

Märtsikuu. Peaaegu nagu kevad, aga samas pole ka. Õnneks on päevad juba pikemad ja valgemad, mille üle olen ma nii rõõmus. Oi, kuidas ma igatsesin päevavalgust! Aga lund ja külma veel jagub. Näiteks ei käinud me kaheksa päeva toidupoes. Tee oli põhimõtteliselt kogu lumehunniku tõttu läbimatu ja see ei olnud seda vaeva väärt. Kui oleks väga vaja olnud, küll oleks ka retke ette võtnud. Mul on peaaegu alati paras ports toitu varutud. See komme on maal elamisega külge jäänud. 

Nii-et kaheksandal päeval praadisin lõunaks meie viimased kartulid ja kõrvale tegin neid herne-kapsapihve. Söök sai väga maitsev. Tihtilugu on nii, et kõige soodsamast ja lihtsamast toorainest saab väga väärt eineid meisterdada ja mõnigi kord on sellisel moel erakordselt hea retsept sündinud. Igatahes kui olime lõunasöögi lõpetanud, kuulsime väljas lumesahka. Elagu värske kraam! Lõime oma vanale Volvole hääled sisse ja võtsime suuna toidupoe poole. Varusin kõike vajalikku ja krabasin ka hoolega värskeid aedvilju ja puuvilju. Tahtsin süüa midagi eriti värvilist!

Krõbedad Hiina pelmeenid (potikleepsud) vürtsika seene ja spinati täidisega

Kas teate, kui mõnus oli siin blogis vajutada nuppu "Uus postitus"? Mul näpud juba ammu kibelesid. Kuidas teie veebruar läinud on? Esimene pool kuust oli minul kibekiire. Viimistlesin oma neljanda peagi ilmuva eestikeelse kokaraamatu käsikirja ja valmistasin ette suurt kokakoolitust, mis läks väga hästi! Peale seda lendasime Monacosse minu ämmale külla ja puhkama. Monaco on võrratu. See on pisike vürstiriik jahtidega ääristatud sadamate ja lõputute kaunite aedade ja parkidega. Kõik on nii viimistletud ja turvaline. See on nagu suure luksuskaubamaja aatrium, aga värske õhuga. Käisime ka Prantsumaal ja Itaalias ning tähistasime Lõuna-Prantsusmaa mägedes minu sünnipäeva ühe maitsva piknikuga. Need kümme päeva koos imetoredate inimestega olid tõepoolest ääretult mõnusad ja puhkus kulus nii väga marjaks ära. Põhjamaa inimesena ei saanud ma küll päikesest ja soojadest päevadest. Kui me Eestis maandusime, oli väljas lumi ja kaks kraadi sooja. Kevadeni on veel natuke aega, aga lootust on!

Karjuse pirukas tatra, köögiviljade ja tofuga

Ma olen lugematu arv kordi kirjutanud, kuidas tatrahelbed on minu suured lemmikud. Eriti armastan ma neid süüa hommikuti, tihti ka lõunaks ja õhtuks. Vahel tundub, et mul ei saagi mitte kunagi neist isu täis. Õnneks minu kallim fännab neid samamoodi. Puder helvestest on valmis kolme minutiga ja maitseb suurepäraselt serveerituna mõne kvaliteetse külmpressiõli ja natukese sojakastme või tamariga. Ma võiksin seda sama hommikusööki kuude kaupa süüa. Mulle meeldib, kuidas helvestest tehtud puder jääb nii kohev. Nii-et ilmselt pole üllatus, et ma otsustasin tatrahelbed uuele tasemele viia ja neist midagi eriti hõrku valmistada.

Karjuse pirukas on vana klassika. Originaalretsept koosneb tavaliselt hakklihast ja kartulipudrust selle peal. Vegan versioonid varieeruvad vastavalt maitsele. Hakkliha asemel saab edukalt kasutada hakksoja või hoopis läätsesid. Näiteks siin on mul üks väärt karjuse piruka retsept, kui soovid just sellist klassikalisemat maitseelamust.

See pirukas on aga hoopis teistmoodi. Maitseb loomulikult imeliselt, aga kartulipudru asemel on siin tatrahelbepuder. Ja see täidis on lihtsalt taevalik. Ma JUMALDAN brokolit. Ma tean, ma ütlen niimoodi paljude toitude kohta, seetõttu pidin siin lausa suuri tähti kasutama. Ma võiksin brokolit kogu aeg lihtsalt otse pannilt kahvliga süüa, eriti kui seda on hautatud natukese vee ja soolaga. Suu läheb vett täis selle mõtte peale! Loomulikult haukasin ma brokolit ka selle retsepti tegemisel otse pannilt, aga pidin ruttu lõpetama, sest muidu poleks mul karjuse piruka jaoks täidist olnud. Kujuta ette õrna brokolit mahlase spinati ja krõbedate tofukuubikutega ja selle peal toekas ja kohev tatrahelbepuder. Perfektne! See on kindlasti selline toit, mida kohevarsti jälle uuesti valmistan.

Kartulipuder koorese spinati-hernepajaga

Seda toitu valmistasin lihtsalt ühel õhtul meile söögiks. Kuna see sai nii maitsev, siis alles pärast söömist tuli mulle pähe, et oleksin võinud retsepti ka kirja panna. Õnneks tegin aga rõõmuga seda rooga uuesti ning seekord panin usinalt ka kõik kogused ja teguviisi kirja ning püüdsin toidu ka pildile.

Kartulipudru saab veel maitsvamaks muuta natukese riivitud muskaatpähkliga. Lausa uskumatu, millise hea maitsenüansi see pähklipuru annab. Kõrvale valmib imelihtsalt mõnusalt koorene pajaroog spinati ja hernestega. Koorene spinat on juba ammu minu lemmik olnud. Lisatud herned aga muudavad selle roa veelgi toitvamaks ja annavad kergelt magusat maitset.

Ahjupeedi ja spinati püreesupp kookospiimaga

Püreesupid on mõnus vaheldus tavalistele suppidele. See väga rauarikas supp on üllatavalt toitev ja rammus. Kõrvale sobib haugata mingit mõnusa määrdega leiba.

Koorene spinatipasta

Selles roas on midagi maagilist. Kui ma oma õega otsustasin tädile külla minna, siis telefonis mainisin talle, et tulen tema kööki “tuunima” ehk siis tegin seda rooga, midagi teistsugust. Toit valmis puupliidil ja sai ääretult hea. Katsime väljas laua ning sõime päikese käes, esimese ja teise (no võib-olla ka kolmanda) portsu.