Pitsa "Neli aastaaega" ehk Quattro stagioni (pärmivaba)

Mul on mälestused ühest pitsast, kui ma veel väike põnn olin. See oli sügavkülmutatud ja vahel vanemad ikka ostsid seda. Pitsal oli uhke nimi - "Neli aastaaega". Põhimõtteliselt oli see jaotatud neljaks osaks ja igas sektoris oli omamoodi kate. Kindlasti võis sealt leida seeni, sinki ja brokolit. Neljas sektor ei tulegi praegu meelde. Mina ihusin juba siis brokolile kõige rohkem hammast. Mulle pakkus lihtsalt palju elevust mõte, et pitsa peal võib olla selline toiduaine nagu brokoli. Roheline ja mahlane. Tavaliselt leidis ju sealt ikka vorsti, singi, seened või hakkliha. Brokoliga lõik oli alati parim!

Millegipärast on see pitsa mind jälle kummitama hakanud. Olgu ta selle eest tänatud! Lõin täiesti uue ja värske enda versiooni. Tulemuseks oli üks tõeliselt eriline ja üle mõistuse maitsev küpsetis. Ning te lihtsalt ei kujuta ette, kui LÕBUS oli seda pitsat kaunistada ja küpsetada. Muidugi pärast oli veel lõbusam meelepäraseid lõike valida ja süüa. Nii-et kui tahad endal tuju heaks teha ja ühtlasi ka kõhu täis saada, siis see retsept on sulle!

Pannipitsa juustuse juurselleri ja kikerherne täidisega

Retsept asub postituse lõpus

Päris matsakas ja isuäratav tegelane, kas pole? Ma ikka tükk aega jõllitasin oma meistriteost, enne kui selle lahti julgesin lõigata. Kuidas ma selle retseptini jõudsin? Kõik sai alguse sellest, et tahtsin juba tükk aega teha retsepti koorese ahjus küpsetatud juurselleriga. Teiseks oli mul ammu plaanis pannipitsa retsept. Nii sündiski üks priske retsept, kus pannipitsa peal on korralikult juustust juursellerit ja taimset juustu. 

Võib tunduda, et tegemist on ühe väga keerulise toiduga. Tegelikult pole see seda üldse. Pean kindlasti üle kordama, et pärmitainast pole samuti vaja karta. See pärmitaina retsept on täiesti lollikindel ja õnnestub iga kord. Mulle meeldib pärmitainas kasutada täisterajahu ja nisujahu segamini, nagu väga paljudes mu küpsetistes. Siis saan korraga selle hea klassikalise tekstuuri ja maitse, aga samas on tainas ka sutsu tervislikum ja kiudainerikkam. Kui sulle kookospiima mekk ei meeldi, saad selle siin retseptis asendada näiteks sojakoorega, mis on neutraalsem. Samuti võid lisaks juursellerile või selle asemel katsetada erinevate köögiviljadega. Aga tegelikult on juurseller üks ääretult vahva ja alahinnatud juurikas. 

Juurvilja plaadipirukas petersellikreemiga

Toa nurgast jõllitas mind üks priske kodupeet, mille ema mulle just hiljuti saatnud olin. Mõtlesin, et seekord pean sellest midagi põnevamat valmistama. Kuna olin ostnud ka just ühe piraka juurselleri ja kartulit, pidi üks rikkalik juurviljapirukas ahju rändama. Pikalt nuputasin ka pirukapõhja üle, aga jäin ikkagi vana hea pärmitaina juurde, mis sisaldab ka rohkelt täisterajahu. Et pirukas mahlasem oleks, tegin juurviljade alla petersellikreemi, mille põhikoostisaineks olid loomulikult päevalilleseemned .
Kui piruka juurde serveerida veel ka üks kausitäis vürtsikat suppi, ongi üks suurepärane eine sündinud. Pirukat süües mõtlesin, et vürtsika armastajale sobiks kindlasti ka variant, kui igale köögiviljareale veel üks adžikariba niristada.

PS! Juurikad võid juba eelmisel õhtul valmis keeta.

Kreemjas kapsa-tomatipirukas

Mul on juba üsna pikka aega ühe maitsva kapsapiruka isu olnud. Tahtsin teha natuke rikkalikuma ja toekama täidise. Seetõttu lisasin ka paraja portsu vana head päevalilleseemne kreemi, mis teeb täidise mõnusalt kreemjaks ja "munaseks". Nuputasin pikalt ka põhja üle, aga jäin ikkagi pärmitaina peale. No on üks väärt tainas, eriti kui teda rikastada näiteks täisterajahuga. Valmib soodsalt ja tegelikult väga lihtsalt ning rasvaine kogus on minimaalne.

Pirukas ise sai tõeliselt toitev ja just selline, millest unistasin. Kergelt krõbe aga parajalt kohev põhi ja toekas kreemjas täidis. Peale veel hakitud rohelist sibulat ja kõrvale kausike kuuma tomatisuppi ning ongi kõht täis ja meel rõõmus.

Vegan pitsa isetehtud Cheddar juustuga

Tõeliselt mõnus ja kerge pitsa, mis valmib imelihtsalt. Muutsin pitsataina täisterajahuga tervislikumaks ning seda pole vaja isegi eelnevalt kergitada, kuna see ei sisalda pärmi ning jääb paberõhuke ja krõbe. Olen sellist pitsat hakanud üsna tihti valmistama, ka ilma taimse juustuta. Pitsakatted varieeruvad vastavalt sellele, mis kodus leidub. Aga tomati ja juustu kooslus on klassikaline ning veganina ei pea sellisest pitsast loobuma, vaid saab seda nautida isegi veelgi maitsvamalt! 

Kukeseene-suvikõrvitsapitsa

Praegu on täiesti võrratu aeg, sest igasugused maitsvad viljad hakkavad valmima ning toidupoodi naljalt polegi enam asja. Koduaiast ja metsast saab korvi pungil head-paremat täis ja jälle on söögikord muretu. Ja millised maitsed! Oma kasvuhoone tomat, kuldsed kukeseened, prisked suvikõrvitsad, magusad maasikad, rammusad sibulapealsed, hullutavalt lõhnav basiilik...

See pitsa valmib äärmiselt lihtsalt. Pitsapõhja põhikoostisosadeks on vaja ainult jahu ja vett. Ei mingit pärmiga mässamist. Ja põhi on ka üsna tervislik, kuna sisaldab kolmandik täisterajahu. Lisaks on ta veel krõbe ja paberõhuke, saabki rohkem täidist nautida :)

Kreemjas suvikõrvitsa- ja seenepirukas tofu-maapähklikattega.

Ma olen viimasel ajal liiga palju pastat manustanud ning tekkis tahtmine midagi täiesti uut proovida. Eriline isu oli mul ühe toitva ja soolase piruka järele. See pirukas on tõepoolest midagi erilist. Täisterapõhi, kreemjas sisu suvikõrvitsast, praetud seentes ja päevalilleseemne-hernekreemist ning kõik see on kaetud krõbeda tofu-soolatud maapähkli kattega. Pean tunnistama, et just tofu-pähklikate oli minu suur lemmik. Kindlasti proovin seda ka mõnes teises toidus kasutada. Peale pirukatüki söömist mõtlesin, et siia sobiks veel ideaalselt kõrvale üks mahlane tomatisalat.

umbes 25 suurt pirukatükki ehk terve suur plaaditäis

Enne selle pirukavalmistamist leota päevalilleseemneid paar tundi või üle öö!

Täisterajahuga pirukapõhi:

• 30 g presspärmi
• 250 ml käesooja vett
• näpuotsaga soola
• 1 tl pruuni suhkrut
• 200 g valget nisujahu
• 300 g täistera nisujahu (Graham)
• 2 tl õli

Sega pärm käesooja vee, soola ja suhkruga. Lisa jahud. Sõtku tainast kas kausis või jahusel laual edasi. Lisa õli ning sõtku veel. Jäta tainapall kaussi puhta räti alla sooja kohta kerkima (kuni tainas on kerkinud poole suuremaks). Samal ajal, kui tainas kerkib, saad ette valmistada pirukatäidise!
Sõtku veel natuke tainapalli (vajadusel lisa jahu kui liiga käte külge kinni jääb) ning seejärel rulli tainas laiemaks. Tõsta lapik taigen õliga määritud ahjuplaadile ning venita ja silu taina ääred ahjuplaadi äärteni.

Pirukakate:

• 1 suur suvikõrvits (mul kaalus lausa 500 g)
• 400 g värskeid või külmutatud rohelisi herneid
• 150 g päevalilleseemneid (leota paar tundi või üle öö)
• 500 g värskeid šampinjone
• natuke õli praadimiseks
• soola ja pipart vastavalt maitsele
• 100 ml vett
• rohelist sibulat garneeringuks

Pane ahi 200 kraadi juurde kuumenema. Samal ajal koori köögiviljakoorijaga suvikõrvits, nii-et saad kausitäie suvikõrvitsaribasid. Prae ribasid paar minutit kuumal pannil õlis koos natukese soola ja pipraga. Viiluta šampinjonid ja prae neid samuti paar minutit kuumal pannil õlis koos natukese soola ja pipraga. Kurna päevalilleseemned, lisa rohelised herned, vesi ja vastavalt maitsele soola ning püreesta saumiksri, blenderi või köögikombainiga ühtlaseks püreeks. 

Tofu-maapähklikate:

• 250 g kõva tofut
• 6 sl soolatud ja röstitud maapähkleid

Murenda tofu sõrmedega ja lisa purustatud maapähklid. Sega segamini.

Nüüd määri päevalilleseemne-hernekreem ühtlaselt laiali rullitud ja õlitatud ahjuplaadile asetatud tainale. Lisa praetud suvikõrvitsaviilud ja šampinjonid ning kõige peale raputa tofu-maapähklisegu. Küpseta pirukat 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Lase enne serveerimist 10 minutit jahtuda. Kõrvale sobib ideaalselt värske tomatisalat või mõne leemene supp.

Õhuke krõbe pärmita pitsapõhi

Iga kord ei viitsi ju pärmitainaga mässata ja niikuinii paljud kokkajad kardavad pärmitainast kui tuld (tegelikult ei ole põhjust). Pealegi olen ma ammu tahtnud ka kodus süüa seda õiget paberõhukese krõbeda põhjaga ümmargust pitsat, sest kogu aeg ei ole isu selle paksema saiasema põhja järele.  Ülimalt odav, kiire ja lihtne. Soovi korral võid tainasse lisada ka meelepäraseid ürte ning loomulikult sobib pitsa peale sinu lemmik kate. Mina tegin seekord sibula-hakksoja-seene-mar.kurgi-pehme tofu-tomatikatte. Võid proovida ka seda imelist kukeseene-suvikõrvitsapitsat!

Läätsepirukas

See rikkalik läätsepirukas on olnud absoluutne hitt minu pere, sõprade ja cateringi menüüs juba aastaid. Mõnusalt toeka kattega pirukas sobib lausa pearoaks. Läätsed, marineeritud kurk, suvikõrvits ja karripulber sobivad imehästi kokku. Ahjust tulnud pirukale võib peale puistata veel ohtralt värskelt hakitud peterselli.

Sibula ja tomati ürdipirukas

Ühel täiesti argiselt pimedal teisipäeva õhtul tahtsin midagi erilist süüa teha. Sellist hästi lõhnavat ja maitsvat. Ja see toit pidi just ahjus sündima, kuna olin ostnud endale vahva ümmarguse ahjuvormi. Kuid mul ei olnud kodus pärmi ja midagi erilist, mida pitsa või piruka peale panna. Proovisin teha ülimalt lihtsat tainast, mis koosneks ainult jahust, küpsetuspulbrist, maitseainetest ja veest. Ja nagu võluväel see õnnestuski.

Kiired minipitsad

Poes on saadaval üdini taimsed pitsapõhjasid. Need on odavad ja imelihtsalt valmivad. Pakis on lausa kaks tükki. Tegin minagi korraga kaks mõnusat minipitsat. Kui mõlemat ei jõua ära süüa, saab teise sügavkülma visata ja mustadel päevadel taas välja urgitseda ning ahjus üles soojendada.