Oanuudlid küüslaugukastme ja sidrunitofuga

Alustame kõigepealt küüslaugukastmest. Mul on sellega ainult soojad mälestused ja see kaste on olnud meie menüüs aktiivselt juba aastaid. Suviti ei ole selle järele isu, sest suve jaoks on see natuke liiga rammus ja liiga küüslaugune. Küll on see aga terve talvehooaeg eesrindlikult esindatud. Olen selle kastmega "nakatanud" ka oma ema, kas serveerib seda samuti tihti ahjuköögiviljade või pasta juurde. See sobib tõesti peaaegu igale poole, eriti, kui sa oled suur küüslaugufänn nagu mina. Ka ilma rohelise sibulata on kaste väga maitsev. Üldse tasub küüslauku rohkem värskelt kasutada, eriti veel gripihooajal. Värske küüslauk on kordi aromaatsem ja maitsekam. Näiteks suppidesse lisan hakitud küüslaugu ka alles lõpus koos maitserohelisega. Mina olen seda kastet söönud nii isetehtud pasta, poepasta, tatrapudru, kartulipudru kui ka erinevate köögiviljadega. Eriti hästi sobib see ka keedetud vareenikutega. Ning loomulikult on see lausa kokku loodud igasuguste aasiapäraste roogadega nagu need samad oanuudlid sidrunitofuga.

Tofuga saab teha igasugu imesid. Juba ainuüksi taimetoit.ee lehel on 17 tofuretsepti. Üks parimaid viise on tofu muidugi krõbedaks praadida ja seejärel maitsestada. Kindlasti tasub maitseaineid julgelt lisada, sest tofu ise on täiesti mage tooraine. Siinses retseptis küpseb tofu aga hoopis ahjus ning saab samuti suurepärane ja krõbe. Kuna ma olen andunud sidruni austaja, siis sai tofu maitset ja värvi sidrunist, kurkumist, oliiviõlist ja sojakastmest. Koos õhuliste nuudlitega sobib pealt krõbe ja seest pehme tofu nagu valatult.

Ja viimaks jõuame nuudlite juurde. Ma täiesti jumaldan selliseid niitjaid õhukesi nuudleid. Enamasti ongi need tehtud riisist või antud juhul hoopis ubadest. Nii mõnus on neid terve ports ümber kahvli keerata ja seejärel kahvel krõbedasse tofusse susata. Roog on suurepärane ka niisama, aga ploomikaste teeb kõik veelgi paremaks. Ma olen ploomikastme fänn sellest ajast, kui meie sõber René valmistas meile Norras kohevat kuskussi, krõbedaid läätsekotlette ja serveeris seda kõike magusa ploomikastmega. Lihtsalt taevalik!

Köögivilja-klimbisupp

Minu arust on siin viimane aeg lõpuks taimse klimbisupi retsepti jagada! Ääretult imelik, aga ausalt öeldes ma ei mäleta, kas ma lapsepõlves klimbisuppi fännasin. Eks ma sõin küll, aga kas see oli hetk, mida ma väga ootasin? Üheks minu lemmiktoiduks lapsepõlves olid Tartu vanaema tehtud makaronid praesibula ja ketšupiga, mida ma kutsusin "noh need sibulaga". Mäletan, et kui olime vanavanematel külas, siis jõudes vaatasin esimese asjana köögikapile, kas mamma ikka on neid merekarbikujulisi makarone varunud, et mu lemmiktoitu teha. Ükskord ma isegi mossitasin, kui mamma tegi hommikuks hoopis kaerahelbeputru, mitte makarone! Oh mind. Lisaks meeldisid mulle väiksena igasugused supid. Kord nõudsin ema käest, et pean suppi seekord saama kahvliga süüa! Mis emal muud üle jäi kui õlgu kehitada ja mulle kahvel ulatada. Uskumatu toidufüürer. No olgem ausad - mulle meeldisid väga pea kõik toidud, mida mu ema või mammad valmistasid.

Igatahes nüüd ma võin kindlalt väita, et klimbisupp on ennast minu lemmiktoitude hulka rebinud. Vegan saab väga edukalt klassikalisi klimpe valmistada. Pole mingit muna vaja ja siin retseptis kasutasin ma isegi vett taimse piima asemel, kuigi viimane sobib ka kindlasti hästi. Üldse olen ma avastanud, et muna on paljudes meile tuntud küpsetistes või toitudes lihtsalt ballast. Seda ei ole väga paljudes kohtades üldse vaja. Maitsvad pannkoogid, klimbid ja koogid saab kõik edukalt ilma munata valmistada. Isegi omletti saab ilma munata teha! Ning minu magustoiduraamatus valmib ka munarohke magustoiduna tuntud rullbiskviit ilma munata. Nii, munajutt sai nüüd hingelt ära, läheme klimbisupi juurde tagasi. See supp saab alati liiga kiirelt otsa. Tihti meenutan kurvalt tühja supipotti pestes, kuidas klimbid olid just parajalt tihked aga pehmed, porgand andis kergelt magusa puljongi, küüslauk lisas särtsu ja aroomi ning värske petersell tegi kõik veel topeltparemaks. Pealegi on see supp uskumatult soodne ja valmib lihtsalt. Kähku klimbitainast segama!

Kreemjas läätse-juurviljakarri

See retsept sündis nii nagu sünnivad paljud minu retseptid - valmistan meile lihtsalt õhtusööki, aga söök saab nii hea, et pärast kirun, et koostisosi kirja ei pannud ja portsukest pildistamise tarvis alles ei jätnud. See viimane on eriti kerge juhtuma. Ning kuna ma pildistan ainult päevavalges, siis hommikuks pole õhtusöögist enam tihti jälgegi. Aga kui toit saab nii maitsev, teen seda rõõmuga uuesti ja uuesti.

See kreemjas läätse-juurviljakarri on tõeline rõõm kõhule ja maitsemeeltele. Ma üldse armastan väga juurvilju. Porgand, juurseller, peet ja kaalikas on minu menüüs väga tihti. Pealegi on need naeruväärselt odavad ja väga tervislikud. Siia karrisse läksid juurseller ja porgand, mis sobivad koos läätsedega suurepäraselt. Kreemja kastme valmistasin loomulikult päevalilleseemnetest. Karri saab hästi toitev tänu läätsedele ja päevalilleseemnetest kastmele. Maitselt on see hästi-hästi õrnalt hapukas ja meenutab väga klassikalist jogurtiga tehtud karrit. Juurseller koos vürtsidega lisab mõnusa maitsenüansi. Koos riisiga serveerituna on see üks suurepärane lõuna-või õhtusöök. Kui sulle meeldib värske koriander, siis see sobib ka siia roale väga hästi garneeringuks.

Maapähkli-tomatikaste (ainult 4 koostisainet)

Maapähklivõid ei olegi ma vist kunagi poest ostnud. Ikka ise teinud, sest see on nii lihtne ja odav. Röstitud ja soolatud maapähklitest saab ka imelisi kastmeid valmistada. Nagu näiteks see apelsinimekiga maapähklikaste, mis sobib hästi värske salati ja grilltofuga. Ning loomulikult maapähkli-tomatikaste, mis valmib kahe minuti ja nelja koostisainega. Kastet saab ka koguseliselt päris palju, oma 800 milliliitrit. Säilitada saab seda edukalt külmas ning valada peaaegu kõige peale. Mina sõin seda näiteks kuskussi-maguskartulisalatiga.

Läätse-kaalikasupp sidruniga

Ma ei ole ammu ühegi supi tõttu nii elevil olnud, kui selle hõrgutava sidrunimekiga läätse-kaalikasupi pärast. Lihtsalt jumalik, ausalt. Ma olen seda suppi juba tegelikult suvest saadik valmistanud. Kui ikka väljas oli sombune ja kõle suveilm, siis panin meie palktares supipoti podisema. Kohe oli päev päikselisem. Kogu aeg oli see supp mul "retseptid, mida pildistada" listis. Nüüd on see lõpuks tehtud ja saan seda hüva leent ka teiega jagada. Mulle nii väga meeldib kaalikas supi sees. See annab supipuljongile kergelt magusa meki ja sel juhul piisab maitsestamiseks ainult soolast. Samuti sobivad siia imehästi punased läätsed ja sidrun, mis teeb supi lihtsalt oivaliseks!

Isegi kartulit ei ole siia supi sisse vaja, kaalikas sobib täiesti üksi šõud juhtima. Lisaks meeldib mulle see, et tänu läätsedele on see supp toitvam. Siin retseptis on tegelikult päris vähe komponente, aga mõnikord piisab vähesest, et üks meistriteos valmiks. No nüüd olen küll sellise kiidulaulu siia kokku kirjutanud, et sul ei jää muud üle, kui ise järele proovida!

Ülilihtne kreemjas tatrasalat

See mahlane ja kreemjas tatrasalat on meie viimase aja lemmiktoite. Esiteks on seda superlihtne valmistada. Tatart pole vaja isegi keeta, piisab ainult leotamisest. Ühesõnaga paned lihtsalt päevalilleseemned ja tatra likku ning mõne aja pärast saad suurepärase salati valmistada. Teiseks on tatar tervislik ja toitev ning see salat on minu jaoks üks parimaid viise, kuidas tatart oma menüüsse veel rohkem lisada. Ausalt öeldes ei ole ma tükk aega tahtnud tavalist tatraputru, ikka tatrahelbeid olen pudrutegemisel kasutanud. Siin salatis on aga vana hea tatratang nii maitsev. Ilma keetmata ja ainult leotades jääb tatar hästi mõnus ja sõmer, just nagu salatis ta olema peaks.

Kastme tegin loomulikult taas päevalilleseemnetest. Ma ei mäletagi, kunas viimati poest taimset salatikastet ostsin. Nii lihtne (ja odav!) on päevalilleseemnetest kõik salatikastmed, soojad kastmed ja toidukoor ise valmistada. See salat on selline, kuhu sobib kindlasti lisada veel sulle sobivad lisandeid. Mina hoidsin retsepti üsna lihtsa ja universaalsena, aga kindlasti sobib siia veel näiteks ka tomat, herned, oad, seened jne. Aga ka see lihtne versioon on väga-väga maitsev! Ühesõnaga - tatar ja seemned likku ning proovi järele! :)

Kirsismuuti

Ma tean, et aasta on juba 2015, aga ütlen ausalt, et mina olen smuutid enda jaoks alles hiljuti avastanud. No ikka nii, et igal hommikul käristan masinaga suure laari värsket smuutit mulle ja mu kallimale valmis. Kõrvale veel puder ja ongi super hommikusöök olemas. Banaan ja datlid on meil smuuti sees ja A ja O ja vastavalt võimalusele lisame siis näiteks kiivit, õuna, apelsini ja külmutatud kirsse või vaarikaid. Mulle meeldib just vett vedeldajaks lisada. Kuigi ka taimse piimaga saab maitsev, on veega tehtud smuuti siiski minu lemmik. Lisaks lisan tihti paraja portsu kookoshelbeid. See kirsismuuti on hästi kreemjas ja värskendav. 

Kookose-sidrunipasta kikerhernestega

Mina olen kookospiimaga pastat juba üsna pikalt valmistanud. Absoluutselt IGA KORD maitseb see imeliselt ja see päev, kui menüüs on kookosepasta, on üks suur rõõmupäev! Kui tavaliselt peab pastat peale valmimist kohe-kohe serveerima, siis kookose-sidrunipasta kikerhernestega on selline roog, mis läheb natuke seistes isegi veel paremaks ja "juustusemaks". Nagu näiteks selles juustuses makaroni-suvikõrvitsavormis. Kookospiim on rammus ja kreemjas. Lisa sinna juurde veel hõrk ja aromaatne sidrun ja toekad kikerherned ning ongi imeline lõuna- või õhtusöök sündinud. Mul on üldse mingi nõrkus soolaste toitude vastu, kuhu on riivitud või hakitud sidrunikoort lisatud. Sidruni teeb lihtsalt kõik toidud nii elegantseks ja imeliseks.

Kasutasin seekord roa valmistamisel täisterapastat. Maitselt on see natuke maalähedasem kui tavaline valge pasta ja tänu kiudainetele täidab ka kõhtu päris korralikult. Loomulikult võid kasutada ka gluteenivaba pastat, kui sa gluteeni ei talu, või täitsa tavalist valget pastat. Maitsev saab see toit igal juhul.