30. dets 2014

Lihtsad baklažaani-tomatipirukad ja minu 2014 aasta kokkuvõte


Mul oli suur isu valmistada hästi lihtsaid pirukaid mõnusalt mahlase ja küüslauguse baklažaani-tomatitäidisega. Pirukad said kergelt krõbedad ja minu arust on need ideaalsed ampsukad ka näiteks peolauale. Ühesõnaga hästi universaalsed pirukad, kuhu võib ka erinevaid taimseid täidiseid katsetada. Kuna aasta on taaskord lõpule jõudnud, siis otsustasin ka pisikese isikliku kokkuvõtte teha. Kui sul on huvi seda lugeda, siis keri aga allapoole :)


Valmistamisaeg: ligikaudu tund, sellest 15-20 minutit passiivset.

Kogus: 30 pirukat

Koostis:

Taina jaoks:

  • 150 g täistera nisujahu
  • 270 g nisujahu
  • ½ tl soola
  • 240 ml vett

Täidise jaoks:

  • 3 sl õli
  • 1 keskmine baklažaan (400-500 g)
  • ½ - 1 tl soola
  • umbes 50 ml vett
  • 2 keskmist tomatit
  • jahvatatud musta pipart
  • 3 suurt küüslauguküünt

Valmistamine:

Sega jahud soolaga läbi, lisa vesi ja sega veel. Seejärel vormi käega tainast, kuni see on ühtlane ja elastne pall. Kata tainas rätiku või kilega ja lase sel seista seni, kuni täidist valmistad.

Täidise jaoks vala kuumale pannile õli. Lisa väikesteks kuubikuteks lõigatud baklažaan ja pool soola kogusest. Prae umbes 5-10 minutit, kuni baklažaan on tunduvalt kahanenud. Vahepeal võid natuke vett lisada. Seejärel lisa hakitud tomatid, ülejäänud sool ja vastavalt maitsele musta pipart. Sega ja lase veel 5-10 minutit podiseda. Lõpus lisa peeneks hakitud küüslauguküüned, sega kõik läbi ja võta pann tulelt.

Pane ahi 225 C juurde eelkuumenema. Nüüd asu pirukaid täitma. See käib samamoodi nagu vareenikute valmistamine. Ehk võta väike tainatükk, veereta see käte vahel pallikeseks, rulli pallike väiksemaks pannkoogiks, tõsta "pannkoogi" keskele 1 teelusikatäis täidist ja näpista ääred kinni. Jätka, kuni tainas on otsas. Aseta pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda pealt õliga ja küpseta, kuni need on krõbedad ja pealt kuldpruunid (umbes 15-20 minutit).

Pirukatäidis

Milline oli aga minu aasta 2014? Sündmusterohke, maitsev, füüsiliselt aktiivne, füüsiliselt ränk, vaimselt tugevdav, maaliliselt ilus ja üldiselt väga palju rõõmu pakkuv. Veebruaris sain ma 25-aastaseks. Pean tunnistama, et mulle on see vanus meeldinud. Tunnen, et mu elus on alanud justkui uus ajajärk. Hetkel mulle veel meeldib vananemine :) Meeldib pidevalt areneda, õppida, kogeda, muutuda vaimselt ja füüsiliselt tugevamaks. Seada endale uusi eesmärke ja need ellu viia.

Kevadised kuud olin 100% ametis oma uue magustoiduraamatu kirjutamisega. Üks väga-väga magus ja kiire aeg!


Foto autor Janne Luigla


Maikuus osalesin oma esimesel 10 km jooksuvõistlusel. Olin selleks tublilt treeninud ning tahtsin ennast proovile panna. Kuuma oli 30 kraadi ning päike paistis terve aeg lagipähe. Aga ära tegin ja väga stabiilselt ning minu arust üsna tugeva tulemusega. Joosta armastan ma endiselt. Ma ei usu ikka veel, et mina, kes ma tõesti ei sallinud sporti, käin nüüd kolm korda nädalas jooksmas ja naudin seda. Lihtsalt see tunne, mis on pärast jooksu ja kuuma duši. Juba sellepärast tasub tossud jalga panna ja välja minna. Ja iga ilmaga, ei mingeid vabandusi!




Enne suve tuli mulle üks äärmiselt ootamatu ja põnev pakkumine. Nimelt Kaubamaja palus mind oma suvekampaaniasse modelliks. Seekord olid seal inimesed, kes tegelevad üht- või teistviisi toiduga. Ma olin rõõmuga nõus ja see oli üks üliäge päev! Kaubamaja tiim ja kaasmodellid olid tasemel ja kuigi oli ÜLIKÜLM, siis sai suveriietes ikkagi naeratus näole manatud :)



Täiesti sürreaalne tunne oli ennast Kaubamaja seina suurusel plakatil näha :D


Juuli aga nii glamuurne polnud. Mind viidi haiglasse, kus minult opereeriti põletikuline pimesool. See oli minu jaoks üsna hirmutav ja piinarikas kogemus. Pimesoole operatsioonist räägitakse kui ühest lihtsamast, aga miks see siis nii hirmus ja pikk kogemus oli? Mäletan hästi hetke, kuidas lamasin haiglavoodis, väljas käis lärmakas ehitus, kooohutavalt palav ja valus oli. Inimesed, kes mind vaatamas käisid, olid pruunid ja õhukestes suveriietes. Nii imelik oli mõelda, et ka väljaspool seda palatit on elu. Samas oli see kogemus vabastav, kuna pimesool oli minu teadmata juba pikka aega tervist rüüstanud. See teadmatus, mis tervisega lahti on, oli õudne. Aga super oli see hetk, kui sain lõpuks oma asjad kokku panna, oma tavalised riided selga visata ja haigla uksest välja astuda. Värske õhk, rohelised puud, sinine taevas. Kõik lajatas korraga ja kirkalt näkku ning see oli nii hea tunne! Augustis tegin juba oma esimesed jooksud ja olin täielikult taastunud.


Haigla boršš. Täitsa okei, aga üle paari lusikatäie manustada ei jõudnud.

Augusti lõpus ilmus minu teine kokaraamat "Taimsed magustoidud. Lihtsast luksuslikuni". Mul oli nii hea meel jälle Varrakuga koostööd teha ja minu arust sai üks imekaunis ja praktiline raamat kokku. Päivi Pälts tegi kujundajana super tööd ja ma ikka ja jälle võtan oma raamatu kätte, et pilte ja kujundust imetleda ning enda retseptide järgi küpsiseid ja muffineid küpsetada :) Saan hõisata ka seda, et minu raamat võitis Tallinn Food Fest 2014 aasta kokaraamatu valimisel teise koha. Juhhuu!




Peale raamatut tuleb ikka raamatuesitlus. Jälle oli kohal nii palju rahvast ja kaasa võetud magustoitudest jäid ainult riismed järele. Hästi tore õhtu oli toredate inimeste, maitsvate tortide ja taevaliku vegan vahuveiniga :) 


Palju Sandraid!

Septembris oli mul au Neoandertalsiga esineda muusikaportaali Rada7 15-aasta sünnipäevakontserdil müstilises Padise kloostris. Kindlasti üks ägedamaid livekohtasid (peale Hard Anger Open Air metalfestivali Norra mägede vahel). Esimest korda sai lives mängitud ka meie sellel aastal ilmunud singlit "Birth of The Enemy of Man". Ja loomulikult ei saa mainimata jätta, et enne esinemist söödeti meile Padise mõisa restoranis suurepärast taimset toitu!


Foto autor Evert Palmets


Novembris ilmus minu KOLMAS kokaraamat "Vegan Dinner Party", mis on minu esimene ingliskeelne. Minu arust sai taas üks väga tore ja ilus raamat kokku. Eriti meeldis mulle raamatu formaat ja kaanekujundus. Äge on mõelda, et minu kokaraamat on müügil näiteks nii Lõuna-Aafrikas ja USA's ning seda saab laenutada ka raamatukogust Kanadas. Väike toidusõbrast ja loomaarmastajast Sandra oleks minu üle rõõmus! :)




Detsembris avaldasin oma uhiuue ingliskeelse kokasaate "Sandra Vungi Cooks Vegan". Tundsin, et aeg on selleks küps ja Armin Mitt tegi filmimehena super tööd. Võttepäev kestis 11 tundi ja filmisime päris mitu osa. ÕNNEKS kandsin ma terve päev oma jooksutosse, mis oli geniaalne mõte. Esimene osa sai jõuluhõnguline ja järgmine osa ilmub juba aasta esimesel päeval!





Mis veel minu aastasse mahtus? Teen ühe pisikese mini-edetabeli:

Toit: päevalilleseemne kaste ükskõik millega! :)
Kontsert: Emperor Tuskal ja Mayhem Tapperis
Olek: oma palktare trepil istuda ja ninale päikest püüda
Videomäng: Civilization 5
Jooksuhetk: sügisel kuldsete lehtede sees, sinise taeva all, talvel mööda kargeid ja lumiseid teid, päike ereroosalt loojumas.

Ma kindlasti unustasin midagi. Aga selline see väike kokkuvõte sai. Mida ootan uuelt aastalt? Ikka pidevalt areneda ja õppida, tegutseda. Sest ma olen tänulik, et olen siin ja olemas ning saan midagi ära teha.

Aitäh SULLE, et katsetad minu retsepte, külastad minu lehte, ostad minu kokaraamatuid ja vaatad minu kokasaadet. Ikka loomasõbralikuma, tervislikuma ja lahkema maailma nimel!

Sandra

2 kommentaari :

  1. Sul on tõesti super vahva aasta olnud. Soovin sulle edaspidisteks tegevusteks loovust, inspiratsiooni, väge ning küllust!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh Sulle, Mariin! Täpselt sama toredad soovid Sulle!! :)

      Kustuta

Lisa

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Printfriendly