9. dets 2017

Kokkasin koos emaga: Kohevad mitmeviljakuklid


Ilusat laupäeva, armsad kokkajad! Viimane nädal on olnud tihe ja meeleolukas. Kõigepealt muidugi see, et ilmus minu uhiuus kokaraamat "Gluteenivabad taimetoidud". Siis raamatuesitluste planeerimine. Tulemas on kaks esitlust - 12.detsember Tartus ja 13.detsember Tallinnas. Oled väga oodatud! Tasub tulla, sest pakun suupisteid ja vahuveini ja mine tea, millal jälle raamatusse pühendust saab küsida :) Kolmapäeval oli mul üks privaatne kokakoolitus, kus terve menüü oli jõuluteemaline. Kokkasime taimseid verivorste ehk norivorste, seitani steike, india pähkli koore kastet, ahjukartulit-bataati ürtidega ja muidugi seda imelist jäätise-piparkoogi-glögikokteili. Küll oli hea! Lisaks on mu ämm praegu korraks Eestis ja käisime perega neljapäeval Viljandis Amritas imelist pitsat nautimas. Nende "Fresco" pitsa vegan juustuga on perfektne. Täiesti tasuta reklaam praegu, sest nende pitsad, interjöör ja teenindus on super. Satuks vaid Viljandisse rohkem. Aga asume tänase retsepti juurde!


Olime mu vanemate juures ning mul tuli üks idee. Nimelt mina ja mu ema Krista oleme ikka koos kokata armastanud. Koos oleme teinud mitmeid toitlustusi ja isegi suurema pulmaseltskonna kahekesi ära toitlustanud. Kui on jõulud või mu isa sünnipäev, siis meie higistame köögis ja ausalt öeldes kaifime seda ka. Kui midagi läheb nihu, siis vannume koos, naerame ja aitame üksteist. Nagu ükskord, kui ema hakkas oma kuulsat virsikukooki tegema, avas virsikukompoti ja karjatas: "Kuramus, see on ananass!" Nii-et tol õhtul söödi hoopis ananassikooki. Tegelikult läksid mahlakamad sõnad käiku, aga see on siin ikka peresõbralik blogi.

Igatahes see idee, millest ma rääkima hakkasin. Tegin oma emale ettepaneku, kas ta oleks nõus minuga koos siia blogisse ühte retsepti kokkama. Õnneks ütles ta jah. Võib-olla mängis siin oma osa see, et väljas on ilm kohati üsna depressiivne ja soe ahi tundus väga kutsuv. Tegemisse läksid tema võrratud mitmeviljakuklid. Kohevad ja maitseküllased seemnetega pätsikesed on ikka ja jälle meie toidulaual olnud. Sa saad eksperimenteerida erinevate jahudega (proovi näiteks odrajahu) ja jahu vahekordadega. Näiteks lisada vähem nisujahu ja sellevõrra rohkem muud jahu. Aga see konkreetne retsept toimib väga hästi ja miks mitte siit alustada. Kasuta kukleid burgerikuklitena (nagu meie tegime), hauka mõne kosutava supi kõrvale või serveeri hiliseks hommikusöögiks koos erinevate katetega. Mõnusat küpsetamist ja andke teada, kuidas need teil õnnestusid! PS! Väike nipp mu emalt: ära isegi mõtle pärmitainaga küpsetamisele, kui sul on halb tuju. Kõigepealt tasub siis hoopis mõni tore laul käima panna ja paar tantsusammu teha nagu mina tegin.

Aeg: 1,5 tundi
Kogus: 20 kuklit, suure ahjuplaadi täis


Vispelda täistera nisujahu, rukkijahu, kaerajahu, kuivpärm, suhkur, seemned, pune ja sool läbi. Lisa taimne piim või vesi ja sega nüüd lusikaga. Sul tekib segu, mis on üsna vedel ja meenutab paksuselt hapukoort. Lase segul soojas kohas 10 - 15 minutit eelkerkida. See on vajalik, sest need jahud paisuvad ja kerkivad natuke kauem kui tavaline nisujahu. Nüüd lisa natuke õli ja terve kogus nisujahu. Sega ja sõtku tainast ning lisa selle protsessi käigus kogu ülejäänud õli. Kui vaja, lisa hästi natuke jahu, aga õli on tainaga töötamisel tihti parem variant. Tainapall jääb üsna pehme ja nii peabki. Lase sel soojas kohas pool tundi kerkida või seni, kuni see on kerkinud topeltsuuruseks. Pane ahi 200-kraadi juurde kuumenema. Sõtku tainapätsi veel natuke ja vormi see pikaks ja priskeks vorstikeseks. Lõika vorst kahekümneks tükiks ja vormi igast tükist ümmargune kukkel. Kui ahi on kuum, küpseta kukleid 15-minutit, kuni need on pealt kuldpruunid. Naudi!

Printfriendly

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...