26. jaan 2015

Köögivilja-klimbisupp (+video)


Minu arust on siin viimane aeg lõpuks taimse klimbisupi retsepti jagada! Ääretult imelik, aga ausalt öeldes ma ei mäleta, kas ma lapsepõlves klimbisuppi fännasin. Eks ma sõin küll, aga kas see oli hetk, mida ma väga ootasin? Üheks minu lemmiktoiduks lapsepõlves olid Tartu vanaema tehtud makaronid praesibula ja ketšupiga, mida ma kutsusin "noh need sibulaga". Mäletan, et kui olime vanavanematel külas, siis jõudes vaatasin esimese asjana köögikapile, kas mamma ikka on neid merekarbikujulisi makarone varunud, et mu lemmiktoitu teha. Ükskord ma isegi mossitasin, kui mamma tegi hommikuks hoopis kaerahelbeputru, mitte makarone! Oh mind. Lisaks meeldisid mulle väiksena igasugused supid. Kord nõudsin ema käest, et pean suppi seekord saama kahvliga süüa! Mis emal muud üle jäi kui õlgu kehitada ja mulle kahvel ulatada. Uskumatu toidufüürer. No olgem ausad - mulle meeldisid väga pea kõik toidud, mida mu ema või mammad valmistasid.

Igatahes nüüd ma võin kindlalt väita, et klimbisupp on ennast minu lemmiktoitude hulka rebinud. Vegan saab väga edukalt klassikalisi klimpe valmistada. Pole mingit muna vaja ja siin retseptis kasutasin ma isegi vett taimse piima asemel, kuigi viimane sobib ka kindlasti hästi. Üldse olen ma avastanud, et muna on paljudes meile tuntud küpsetistes või toitudes lihtsalt ballast. Seda ei ole väga paljudes kohtades üldse vaja. Maitsvad pannkoogid, klimbid ja koogid saab kõik edukalt ilma munata valmistada. Isegi omletti saab ilma munata teha! Ning minu magustoiduraamatus valmib ka munarohke magustoiduna tuntud rullbiskviit ilma munata. Nii, munajutt sai nüüd hingelt ära, läheme klimbisupi juurde tagasi. See supp saab alati liiga kiirelt otsa. Tihti meenutan kurvalt tühja supipotti pestes, kuidas klimbid olid just parajalt tihked aga pehmed, porgand andis kergelt magusa puljongi, küüslauk lisas särtsu ja aroomi ning värske petersell tegi kõik veel topeltparemaks. Pealegi on see supp uskumatult soodne ja valmib lihtsalt. Kähku klimbitainast segama!



Valmitamisaeg: 30 minutit

Kogus: 4 - 6 inimesele

Koostis:

Klimpide jaoks:

  • 5 suure kuhjaga supilusikatäit nisujahu
  • ½ tl soola
  • 120 ml vett või taimset piima (lisa vähem, kui soovid tugevamaid klimpe)
  • 1 sl (oliivi)õli 
  • (soovi korral pool teelusikatäit kuivatatud rosmariini)

Supi jaoks:

  • 3 sl õli
  • 2 sibulat
  • 300 g porgandeid (umbes 3 suurt porgandit)
  • 2 loorberilehte
  • ½ tl purustatud musta pipart
  • 3 küünt küüslauku + 1 küüs lõpus lisamiseks
  • 2 tl kuivatatud tilli
  • 1 liiter + 400 ml keevat vett
  • 3 kartulit
  • 1-1 ½ tl soola
  • punt värsket peterselli

Valmistamine:

Kuna klimbid lähevad supi sisse alles kõige lõpus ja tainas tahab natuke seista, et jahu saaks paisuda, siis tasub kohe klimbiteo kallale asuda. Sega jahu soolaga läbi ja lisa vesi või piim. Sega hoolikalt läbi. Lisa õli ja sega veel kõik läbi. Klimbitainas peaks jääma kreemjas. Meenutab natuke hapukoort. Jäta tainas seisma.

Supi jaoks aja paksema põhjaga pott pliidil kuumaks. Lisa õli ja hakitud sibulad. Prae minut-paar. Lisa väikesteks tükkideks lõigatud porgandid, loorberilehed, must pipar, peeneks hakitud küüslauk ja kuivatatud till. Sega ja prae paar minutit. Lisa keev vesi ja keeda keskmisel kuumusel kaane all, kuni porgand on poolpehme. Lisa tükeldatud kartul ja sool. Keeda, kuni kartul on peaaegu pehme. Nüüd hakka suppi klimpe lisama. Võta üks teelusikatäis klimbitainast ja libista see rahulikult keeva supi sisse. Jätka, kuni klimbitainas on otsas. Kui kõik klimbid on supi sees, pane taas potile kaas peale ning keeda veel 7-10 minutit. Kõige lõpus lisa peeneks hakitud petersell ja üks peeneks hakitud küüslauguküüs. Maitse, lisa vajadusel soola ja serveeri.