22. veebr 2017

Vegan gurmee restoranis Raimond


Mul oli eile üks väga meeldejääv sünnipäev. Tegelikult algas minu sünnipäeva tähistamine juba pühapäeval, kui minu kõige armsamad sõbrad mulle maailma ägedaima üllatuspeo korraldasid! Kui ma olin kohale meelitatud (arvasin kogu aeg, et läheme sõbra soolaleivale), siis leidsin eest hoopis kaetud laua ja rõõmsad sõbrad! Nii palju vaeva oli nähtud! Sõime tummist läätse-kikerhernesuppi, ahjuköögivilju veinis hautatud läätsedega ja eepilist braunit. Magama saime alles kell 4, nii-et korralik pralle. Olen südamest tänulik ja liigutatud.

Jaanuaris aga kirjutati mulle Hedon Spa-st ning kutsuti Restoran Raimondisse nende uhiuut a'la carte vegan menüüd proovima ja spaa-mõnusid nautima. Mõtlesin selle kõik oma sünnipäevaga ühendada ja olin uue menüü üle väga elevil. Olen ainult korra enne Eestis vegan fine dining menüüd proovinud ja sealse restorani menüü mulle paraku eriti ei meeldinud. Seetõttu ootasin väga uut ja ehk paremat elamust.

7. veebr 2017

Kosutav tsitrusesmuuti


Talvisel ajal on mul smuutide joomine natuke soiku jäänud. Jahedal hommikul on isu pigem kuuma tassitäie vürtsika tee vastu. Aga sellest kreemjast ja kosutavast tsitrusesmuutist ei saa kohe kuidagi ära öelda. Olen enda jaoks avastanud veriapelsinid. Küll võivad need alles magusad ja mahlased olla! Muidugi sobivad siia nende asemel ka tavalisel apelsinid või mandariinid. Kerge värskendava meki annab joogis ka pool viilukest sidrunit koos koorega.

2. veebr 2017

Lihtne ja maitsev nuudliroog


Kui ühel õhtul joogast ja ujumast tulin, olin näljane kui hunt. Õnneks oli Maitsemaailm mulle just saatnud neid imelisi vokinuudleid, mis on saanud üheks lemmikuks. Esiteks on neid väga lihtne valmistada. Viskad keevasse vette, siis keerad kuumuse maha ja lased paar minutit nuudlitel paisuda. Teiseks on need tõesti sellised õiged nuudlid, mida muidu ausas hiinakas saaksid. Naljakas on see, et need sisaldavad juba eos soola. Seetõttu peab pärastisel maitsestamisel natuke ettevaatlikum olema.

28. jaan 2017

Oliivi tapenade ehk suurepärane leivakate


Kui mul õigesti meeles on, siis täpselt täna, kümme aastat tagasi, otsustasin ma lihast loobuda. Pikemalt räägin sellest kõigest siin videos. Alguses igatsesingi kõige rohkem mõnda head leivakatet. Just sellist, mida oleks lihtne kooli kaasa võtta. Üheks esimeseks lemmikuks sai seenepasteet, mida siiani rõõmuga valmistan. Siis sai söödud ka tofutooteid, mis alguses üldse peale ei läinud. Samas olid need hirmus põnevad ja uudsed. Eriti, kuna soov loomset mitte tarbida oli kindel. Siiani on meeles see köömnetofu ja tomati leib, mis tundide lõpupoole oli juba parajalt vettinud. Nüüd on poodides taimseid leivakatteid omajagu. Mõned neist on väga meeldivad, aga tihti ka üsna kallid. Seetõttu eelistangi neid pigem ise valmistada. Näiteks see lihtne läätse ja sibula leivakate on mul samuti üks suuri lemmikuid.

25. jaan 2017

Paneeritud kikerherned (GV)


Ma nii väga naudin, et talvepäevad on juba sutsuke pikemad. On ikka vahe küll, kas läheb pimedaks kell neli või kell viis. Näiteks täna sain ma peale mitut tundi köögis kokkamist ja pildistamist veel ühe pika talvise jalutuskäigu ette võtta, enne kui arvutis tööle asusin. Värske õhk kulub alati ära ja eriti mõnus on seda nautida veel karge õhu ja roosatava õhtutaevaga.
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Printfriendly