16. dets 2018

Minu 2018 ja üks suur uudis!

Foto: Paul Meiesaar

See aasta veel natuke kestab, aga mul tuli juba isu väike tagasi- ja edasivaade teha. Mulle ikka meeldib see ütlus, et tihti tundub nagu midagi elus ei muutu, aga vaatad tagasi ja avastad, et nii palju on muutunud. Mööduv aasta oli küllaltki pöörane. Mis mulle millegipärast kohe pähe tuleb, on see, et ma justkui naersin rohkem. Vahel ikka nii nagu poleks aastaid korralikult naernud. Hindan seda väga! Oli ka täiesti uskumatuid juhtumeid ja ka väga palju kurbust. Nagu elus ikka. Hoian palju kindlalt enda südames, aga mõned hetked ja mõtted tahaksin siia kirja panna. Järjestus on siin kronoloogiline, mitte tähtsuse järgi :)

1) Juba eelmise aasta lõpus kustutasin ma oma sotsiaalmeedia, nii-et see aasta on möödunud sotsiaalmeediavabalt. Lisaks otsustasin loobuda ka uudiste lugemisest. Kõige olulisemad uudised jõudsid niikuinii kuidagi minuni. Mõlemad otsused olid suurepärased. Jalutasin palju-palju looduses ja leidsin rohkem rahuhetki. Mulle sobis just see täielik kontode kustutamine. Eriline kergendus oli, kui ei pidanud enam seda sinist Facebooki lehte jõllitama. Mul ei ole isegi kunagi olnud neid häälekaid alarme mobiilis, kui kontodel midagi toimub ja ikka olin ma sellest nii väsinud. Igatahes mulle see otsus sobib ja hetkel ei näe ennast ka tulevikus sotsiaalmeedias. Mul on minu leht ja teie toredad kommentaarid siin ja armsad fännikirjad, mida e-mailile saadate. Muide, e-mailiga on nii äge suhelda! Inimesed kirjutavad palju pikemalt ja pühendunumalt. 

2) Neoandertalsi live Tallinn Music Weekil. Hea oli korraks ürgset energiat kaifida ja trummide taga end vabaks lasta.

3) Kihlumine! Imeilus päikseline maikuu päev, meie metsatarekese roheline õu ja minu kallis kaasa. 

4) Minu avalik taimetoidukoolitus. Olen sel aastal teinud nii palju ägedaid privaatseid kokakoolitusi (mitmed neist võrratus Anni Arro Stuudioköögis), aga teie tungival nõudmisel korraldasin ka ühe kahepäevase taimetoidu intensiivkursuse. Huvi oli meeletu ja nii paljud huvilised jäid kahjuks ukse taha. Aga koolitus ise...vau! Ma olen siiani südamest liigutatud, kui tore see kõik oli. Teise päeva lõpus läksid mul lausa silmad märjaks, kui koolitus lõppema hakkas. Kõik jäid peale viimast sööki kuidagi vaikseks ja ei tahtnudki nagu lauast tõusta. Mind õnnistati kohe eriliselt armsa seltskonnaga ja ma nii loodan, et nemad olid sama õnnelikud need kaks päeva koos kokates. Nüüd teen koolitustega väikese pausi (ka privaatsetega) ning vaatame kevadepoole uuesti. Seni aga tasub liituda minu meililistiga, kuhu kõik uudised kõige esimesena jõuavad.

5) Armastatud kirjanik Leelo Tungal lahkub ajakirjast Hea Laps ja seetõttu otsustasin ka mina sealse lastele mõeldud sööginurga lõpetada. Mõelda vaid, et jagasin seal ülitoredas ajakirjas igal kuul retsepte ja seda kokku üheksa aastat! Olen hästi tänulik selle eest, sest Hea Laps oli minu lapsepõlve pidev saatja ning nüüd suuremana sain ka sinna veel panustada. Oli vahva, aga tunnen samuti, et on aeg edasi liikuda. Jaanuaris ilmub seal minu viimane Sandra Sööginurk :) 

Aga mida toob UUS AASTA?

Ma loodan, et palju häid ja rõõmsaid hetki! Loodan, et naeran sama palju ja ehk veel rohkemgi. Loodan, et teie saate ka puhtast südamest naerda ja et teie ümber on ainult head inimesed. Ärge kulutage ennast ebaolulis(t)ele ja hoidke end olulis(t)ele! 

Mina saan veebruaris 30. Mis tähendab, et olen peatselt taimetoit.ee lehte pidanud 10 aastat! Terve dekaad. Lisaks viis kokaraamatut ja tuhatkond retsepti. Ulmeline. Veebruaris sõidame ka mitmenädalasele USA reisile, kus meie põhilisteks sihtkohtadeks on New York City ja Austin, Texas.

Aga kõige lõppu jätsin ma ühe väga olulise pala. Nimelt olen ma selle aasta algusest alates kirjutanud täiesti uut raamatut. Aga see ei ole üldsegi mitte kokaraamat. Ma kirjutasin lasteraamatu! See on mulle nii südamelähedane ja isiklik ja ma ei jõua ära oodata jaanuarit 2019, mil see ilmuma peaks. Kirjastuseks endiselt minu armastatud Varrak. Kindlasti kuulutan ma ilmumispäeva siin ka kõvasti. Kaanepilti ma veel jagada ei saa, aga hea meelega paneksin siia ühe sisupildi. Kõikide illustratsioonide autor on minu kunstnikust õde Kudrun Vungi


Lasteraamatu nimi on "Käpp ja Kapsarulliplaneet". See räägib just kümneaastaseks saanud roheliseks värvitud juustega tüdrukust. Isepäine tüdruk sai oma huvitava nime enda emalt, kes lapsele kindlasti Eesti maakeelset nime soovis. Oma sügisesel sünnipäeval avastab Käpp müstilise musta kosmosesõiduki, mis viib teda fantastilistele seiklustele teistel taevakehadel. Ta kohtub südantsoojendava memmega, kelle planeedil vahetuvad aastaajad iga päev. Sealt saab ta endale ka uue karvase sõbra - valget värvi paksu ja inimkeelt kõneleva kassi nimega Kroi, kes temaga kaasa reisib. Edasi kistakse nad juba uskumatule missioonile päästa memme lapselapsed Kapsarulliplaneedilt kurja punaste juustega naisvalitseja Voluptuse käest. See aga ei osutu üldsegi nii lihtsaks ning Käpp, Emma ja Joosep peavad läbi elama nii mõndagi, millest nii väikesed lapsed ei oskaks undki näha. Nad kohtuvad kadunud rahvaga, seiklevad hallil tehaseplaneedil ja püüavad vaenulikult hulkurplaneedilt eluga pääseda. Kogu seda teekonda saadavad rikkalikud toidukirjeldused ja lohutavad loomadest kaaslased.

Ilusaid saabuvaid pühi ja aastalõppu teile! Maitsvaid taimseid jõuluretsepte leiate siit vanast heast uuenenud postitusest!

Sandra
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Printfriendly